Vedelkütuse tilk, sattudes kõrgtemperatuurilisse keskkonda, kuumeneb koldegaasidelt saadava soojuse arvelt ja aurustub. Järgmises sammus vedelkütus laguneb pürogeneetiliselt ja seguneb hapendajaga. Sobiva olukorra puhul moodustunud aurud süttivad ning sellele järgneb kiire põlemisreaktsioon ja põlemissoojuse vabanemine. 22. Tahkekütuse põlemise üldiseloomustus. · Tahkete kütuste põlemise puhul toimuvad põlemisprotsessid nii kolderestil kui ka kolderuumis. Tahkekütuse osakese põlemine koosneb järgmistest osaliselt kattuvatest staadiumitest: Kütuseosakese kuumenemine ja kuivamine. Süttimiseelne kuumutamine ja niiskuse aurustamine. Lendosiste eraldumine ja põlemine. Kütuse termiline lagunemine ehk lendosiste eraldumine sõltub huumuskütustel nende geoloogilisest vanusest. Koksi põlemine. Süsiniku ehk koksi põlemine algab peale suurema osa lendosiste ärapõlemist.
Statistikaameti veebipõhisest andmebaasist. 8. Milliste mittekütuseliste energiaallikate rakendamiseks on Eestis head tingimused? tuul 9. Milliseid muundatud kütuseid Eestis toodetakse? o põlevkiviõli o põlevkivigaas; o turbabrikett. 10. Mida näitab kütuse lendainesisaldus? biomassil tavaliselt kõrge (65 75%) nõuab mahukat kolde ruumi, sest ainult väike osa energiast eraldub restil, põhiosa aga kolderuumis (leegis) näitab: sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. 11. Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine? Tarbimisaine - Kütus tarbijale saabuval kujul Kuivaine - Kuivaineks nimetatakse niiskuseta kütust. Põlevaine - Põlevaineks nimetatakse niiskuse ja tuhavaba kütust. Tähtsamad komponendid süsinik ja vesinik
Enamasti on need leektorukatlad, kus aurustusprotsesside intensiivistamiseks kasutatakse ka veetorusid. Soojusallika järgi liigitatakse laevakatlaid kütuste põletamisel eralduva soojusenergia arvel töötavateks koldega aurukateldeks, heitsoojust (heigaaside soojust) kasutavateks utilisatsioonikateldeks ja segatüüpi kateldeks. Koldega aurukatlad töötavad orgaanilistel kütustel (raskekütused, masuudid või diislikütused; LNG tankerite kateldes maagaas), mida põletatakse kolderuumis. Utilisatsioonikateldes kasutatakse soojusallikana peadiiselmootorite või gaasiturbiinide väljalaskegaaside soojusenergiat auru tootmiseks laeva käigu ajal. Utilisatsioonikateldes kolle puudub. Väljalaskegaasid temperatuuriga 250…600 0C suunatakse küttepindadele, kus nad annavad osa oma soojusest vee aurustamiseks ja ülekuumendamiseks. Kuna mootorite väljalaskegaaside temperatuur on tunduvalt madalam kütuse põlemisgaaside temperatuuridest,
kasutada gaasimootori või gaasiturbiini kütusena. Põletamine restil Restil põletamine on ajalooliselt esimene tahke kütuse põletusviis. Tänapäeval kasutatakse põletamist restil väikestes küttekateldes ja eelkõige biokütuste korral, aga ka turba ja kivisöe korral. Niiske tahke kütuse põlemist on ülevaatlik vaadelda just restil põletamise näite varal, kus osa protsesse toimuvad kütuse kihis ja osa kolderuumis. Restil leiavad aset järgmised protsessid (vt joonis 3.13): · kuivamine algab kohe kütuse sattumisel restile, sest kihi temperatuur hakkab tõusma; · kui kütuse temperatuur jõuab 100 105°C-ni, algab lendaine (eelkõige süsi- vesinike) eraldumine. Kütuseosakeste struktuur muutub selle protsessi tulemusena poorseks; · kütus süttib sõltuvalt kütuse liigist temperatuuril vahemikus 220 300°C okas-
annaabi.ee 
