kubermangus avas lõpuks eesti talupoegadele esimese konkreetse sihtmaa, kuhu 1855. aastal suundusid esimesed väljarändajate grupid Võrumaalt Väimelast ja Lõuna- Tartumaalt Sangastest. Järgmise sihtkohana lisandus tatarlaste väljarännu tõttu tühjaksjäänud Krimm, kuhu suundusid 1860.aastal ümberasujad Järva-Madise ja Järva- Jaani kihelkonnast. Krimmist omakorda asus peatselt osa perekondi edasi Stavropoli kubermangu, avades Kaukaasia suuna. Esimene, koldeliselt levinud ümberasumislaine laiendas eestlaste silmaringi ja asumisvõimalusi ning pani aluse järgnevate ümberasumisvoolude sihtsuundadele. Algusaastail suures osas veel seadusevastaselt kulgenud ümberasumisliikumine muutus pidurdamatuks liikumisvabaduse saamisega 1863. aasta passiseaduse läbi ning ei jätnud varsti enam puudutamata ühtki piirkonda Eesti- ja Liivimaalt. Olenevalt kohalikest oludest, saagiaastast, üldisest majanduskonjunktuurist ja valitsuse koloniaalpoliitika
aastate s.h. Tobolski 2031 56 3 Tomski aktiivsusest 377 oli see kord 59 elavam, kord loium. lõpul ja 40 1860-ndate algul järgnes poole sajandi Jenissei Koldeliselt 1406 levivate, uutele 51 väljaränderajooni- 3 jooksul 22mitu uut. 1868.-69. aasta näljahäda, Amuuri ja Primorje dele 73 suunatud intensiivsemate 52 rändelainete
Proliferatiivsed põletikud – esiplaanil on krooniline kulg, kus vohab noor sidekude, granulatsioonkude; eristatakse fibroseeruvat põletikku, kus võib kaasuda elundi parenhüümi või epiteeli hüperplaasia (põletikuline hüperplastiline polüüp) või atroofiline krooniline põletik (krooniline atroofiline gastriit) 7. Granulomatoosne põletik (mittespetsiifiline & spetsiifiline) – sidekude vohab koldeliselt kindlal piiratud alal, tekivad sõlmel. Spetsiifilisele granuloomile on iseloomulik ehitus, haigustekitaja leidumine, teisene nekroos, krooniline kulg ägenemistega (tuberkuloos, süüfilis, sarkoidoos) 8. Võõrkehagranuloom – kudedesse sattunud võõrkeha ümber vohab granulatsioonkude, tekkib võõrkeha kapseldumine, granuloomis võib leida makrofaage ehk paljutuumalisi hiidrakke 39. Põletiku lõpe, tüsistused
suunatud rõhuga keskkond - Mida iseloomustab moondefaatsies? kindel termodünaamilises tasakaalus olev mineraalne kooslus - Millistes piirkondades toimub regionaalmoone? kurdmäestike all (laamade põrkepiiril) - Mis kivimtüüp tekib lubjakivi moondel? Liivakivi moondel? Graniidi moondel? · lubjakivi maromor · liivakivi kvartsiit · graniit graniitogneiss - Mida on migmatiit? Koldeliselt sulanud moondekivim Maakoore mehhaanilised deformatsioonid Lõhend rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nikhumiseta Murrang rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Lüstriline murrang langatusmurrang, mille laugeneb murrangupind läheb sügavuses üle horisontaalseks lõigutuspinnaks
Tekivad kildad. 2)purustusmoone murranguvööndites. Purustatud kivimid, mida tsementeerivad teised mineraalid. 3)kontaktimoone ümber magmakollete. Kõrge geotermiline aste. Reeglina peitkristalsed kivimid. 4)regionaalne moone laamade põrkepiirkondades normaalne geotermiline aste. Kõige levinum moone. Kurdmäestike piirkondades. Regionaalmoonde kivimeid liigitatakse lähtekivimite ja moondeastme alusel. Liivakivi -> kvartsiit Lubjakivi -> marmor Migmatiit koldeliselt sulanud moondekivim. Tumedam osa on moondekivim, heledam osa on juba üles sulanud, kvartsist ja päevakivist koosnev tardkivim. Enamasti migmatiseeruvad gneisid. 5)ookeanipõhja moone ookeanide keskahelikes. Hüdrotermaalne moone. Merevesi vajub kivimite vahele, kuumeneb ja tõuseb geisritena üles. Kuum vesi annab katalüsaatorina võimaluse hüdrotermaalseks moondeks. Maateaduste alused I (21.sept) Deformatsioonikivimid.
annaabi.ee 
