Gaaskütuse ja õhu peenendamine paljudeks jugadeks Gaaskütuse ja õhu kunstlik turbuliseerimine · Gaasipõleteid liigitatakse ka selle järgi, millise energia arvel toimub põlemisõhu põletisse ja koldesse suunamine. Injektioonipõleti ja sundsegunemispõleti. Injektsioonipõletites suunatakse põlemisõhk põletisse gaasijoa kineetilise energia arvel, kusjuures gaas ja õhk segunevad põleti sees. Sundsegunemispõletites suunatakse põlemisõhk põletisse või koldekambrisse ja segatakse gaasiga õhuventilaatori abil. 28. Tahkekütuse põletustehnoloogiad. Põletid. · Saepurugraanulid on juba aastaid olnud üks kiireima kasvuga alternatiivne energiaallikas maailmas. Peale eramajade kasutatakse pelleteid ka kaugkütte soojuse tootmiseks. Pelleti teeb nii atraktiivseks see, et esiteks on toorme näol tegi tootmisjäägiga. Teiseks on pelletite põletamisel tekkivad suitsugaasid keskkonnasõbralikumad.
Kihtkolded jagunevad omakorda tiheda kihiga kolleteks ja keevkihtkolleteks. Kihtkollete tähtsaimaks elemendiks on kolderest, millele toetub kütusekiht ja läbi mille antakse kütusekihti põlemisõhku. Kütusekihi kohal või kõrval paikneb kolderuum. Kamberkoldes toimub põlemine kolde mahus- kolderest ja kütusekiht puuduvad. Kamberkoldes saab põletada nii gaasilisi, vedelaid kui ka peenendatud tahkeid kütuseid. Viimased kantakse koldekambrisse õhujoa poolt. Kamberkolded jagunevad otsevoolu-ja keeriskolleteks. Kamberkolded Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. Restkolded
jahvatamiseks) veskites. Sõltuvana kütusetükikeste mehaanilisest tugevusest, kasutatakse kütuse jahvatamiseks kas kuulveskeid või haamerveskeid. Ka teised võimalikud variandid võivad sõltuvalt kütuse iseloomust kasutusel olla, näiteks jahvatavad ventilaatorid. Kütuse tolmpõletamise korral söödetakse kütusetolm spetsiaalsete kütusesööturite abil (nn vahepunkritega variandi korral) või transporditakse kütuseveskist primaarõhuga katla koldekambrisse, kus ta põleb kõrgel temperatuuril, temperatuur leegi südames võib ulatuda 1400 1450 ºC-ni. Kütusetolmu põletamine kõrgel temperatuuril tagab intensiivse soojus- vahetuse koldekambris. Kütuse tolmpõletamisega võivad kaasneda ka olulised probleemid, näiteks küttepindade intensiivne saastumine, lämmastikoksiidide intensiivne tekkimine katla koldekambris, tehnoloogilised raskused suitsugaaside puhastamisel ja kahjulike heitmete vähendamisel. 5.2.3.2 Keevkihttehnoloogiad
annaabi.ee 
