Qkolle B Qat qA A A kus A on kolde ristlõikepind m2. Kolde mahuline erikoormus kolde mahuühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m3 Qkolle qV V kus V on koldekambri maht m3. Kolde restipinna soojuslik erikoormus- resti pinnalt ajaühikus eralduv soojushulk B Qat qR R kus R on kolderesti pind A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, A. Poobus
A A kus A on kolde ristlõikepind m2. Kolde mahuline erikoormus kolde mahuühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m3 Q qV = kolle 6-3 V kus V on kolde maht m3. Kolde restipinna soojuslik erikoormus- resti pinnalt ajaühikus eralduv soojushulk B Qat qR = 6-4 R kus R on kolderesti pind V koldekambri maht m3. Katla kasutegur otsese bilansi järgi on leitav ajaühikus kasulikult kasutatava soojushulga Qkas ja kütusega koldesse antud soojushulga suhe 100 Qkas k = 6-5 B Qat Qkas = D( h2 - h1 ) 6-6 kus D - veekulu läbi katla kg/s; h1 - katlasse siseneva vee entalpia kJ/kg; h2 - katlast väljuva vee entalpia
omadusi kütuse etteande B ja primaarõhu koguse VI samaaegsel muutmisel. 62 Dü.a. Qk ptr Veski Kolle Aurustuskontuur VI VII Dtv Koldekambri dünaamilised omadused kütuse koguse muutumisel on ligikaudu kirjeldatavad ülekandefunktsiooniga: W B (s) = Ks + 1 k T k k kus Kk kolde ülekandetegur, kJ/kg Tk ajakonstant Ülekandefunktsioonile vastav eksponentfunktsioon: t
annaabi.ee 
