Ning gaasikäigud tuleb valmistada võimalikult gaasitihedatena. Vastasel juhul imetakse gaasikäikudesse väärõhku mis viib alla katla kasuteguri ning suurendab elektri omatarvet gaasi eemaldamiseks. Kui katlal on aga ainult õhuventilaator siis on gaasikäigud ülerõhu all ja gaasikäigud peavad olema gaasitihedad. Kui katlal on nii suitsutõmbur kui ka õhuventilaator on kohaks kui rõhk õhu gaasitraktis märki muudab on enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all. Hõrendus koldes on tavaliselt minimaalne: 20..40 Pa kolde lõpus. Selliselt kujundatud gaasitrakti nimetatakse tasakaalustatud tõmbega õhu-gaasitraktiks 32. Väikekatlad 33. Kateld e ülevaatus ja kontroll 34. Katels e a d m e aerod ün a a miline arvutus 35. Tõ m b e ja puhu mi s s e a d m e d , korstnad 36. Eriotstarb elis e d katlad Aadu Paist Jõudu tööle!
materjaliosakesed hõljuvad kihist läbijuhitava keskkonna (katla puhul õhu) kineetilise energia mõjul. Keevkiht ja selle takistus on püsivad voolava keskkonna kahe piirkiiruse vahemikus, millest esimene muudab seisva materjalikihi keevaks, teisel piirkiirusel kanduvad materjali osakesed kihist välja ning algab pneumotransport. Jaguneb mulliliseks ja tsirkuleerivaks keevkihiks Mulliline ehk traditsiooniline keevkiht 1. Koldekamber 2. Kütuseettekanne 3. Torurest 4. Õhukamber 5. Põleti kütuse süütamiseks 6. Ülekuumendi 7. Aurustusküttepind 8. Trummel 9. Ökonomaiser ja õhueelsoojendi Tsirkuleeriv keevkiht 1. Kütus 2. Sorbent 3. Keevkiht kolle 4. Tsüklon 5
Ning gaasikäigud tuleb valmistada võimalikult gaasitihedatena. Vastasel juhul imetakse gaasikäikudesse väärõhku mis viib alla katla kasuteguri ning suurendab elektri omatarvet gaasi eemaldamiseks. Kui katlal on aga ainult õhuventilaator siis on gaasikäigud ülerõhu all ja gaasikäigud peavad olema gaasitihedad. Kui katlal on nii suitsutõmbur kui ka õhuventilaator on kohaks kui rõhk õhu gaasitraktis märki muudab enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all. Hõrendus koldes on tavaliselt minimaalne: 20..40 Pa kolde lõpus. Selliselt kujundatud gaasitrakti nimetatakse tasakaalustatud tõmbega õhu-gaasitraktiks ,,Katelseadmed" lk. 172-174. 32. Väikekatlad Väikekatlad tahkele kütusele Tahkel kütusel töötavad väikekatlad varustatakse enamasti kiht ehk restkolletega. Kihtkolde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, millesse puhutakse põlemisõhku.
Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 5.53. Tsirkuleeriva keevkihiga põlevkivil-aurukatel 215 MW elektrilise võimsusega energiaplokile. Katla nominaalne aurutootlikkus on 90 kg/s, auru rõhk, 12,74 MPa, temperatuur 535 ºC, toitevee temperatuur ökonomaiserisse sisenemisel 250 ºC 1 kütuse punker; 2 kütuse söötja; 3 kolderest; 4 koldekamber; 5 separatsioonikamber; 6 keevkiht-soojusvaheti; 7 separaator; 8 auru ülekuumendi; 9 ökonomaiser; 10 õhueelsoojendi; 11 elektrifilter. Keevkihtpõletamine rõhu all Rõhu all töötav keevkihtkolle on paigutatud terasest kõrgsurve mahutisse. Selles mahutis paiknevad ka kuumade koldegaaside puhastusseadmed (tsüklonid). Kütuste põletamine rõhu all olevas keevkihis võimaldab energiat toota kombineeritult. Koldest väljuvad rõhu all olevad
annaabi.ee 
