Kolde kontrollarvutus Kolde kontrollarvutusel määratakse kolde jooniste järgi kolde konstruktiivsed näitajad ja kolde küttepindade keskmine efektiivsustegur. Arvutatakse koldes kasulikult eraldunud soojushulk, mille järgi leitakse kütuse adiabaatiline põlemistemperatuur. Järgnevalt hinnatakse koldest väljuvate gaaside temperatuur ja leitakse koldest väljuvate gaaside entalpia. Leegi mustvärvusaste arvutatakse kütusele vastava valemiga, määratakse kolde mustvärvusaste ja koldegaaside keskmine erisoojus. Leitakse Boltzmanni arv, leegi asendi teguri ja kütuse adiabaatilise põlemistemperatuuri järgi arvutatakse koldest väljuvate gaaside temperatuur. Kui arvutusel saadud koldest väljuvate gaaside temperatuur erineb hinnatust enam kui ±100°C võrra, tuleb arvutust korrata. Väiksema erinevuse korral võetakse edasise arvutuse aluseks arvutatud koldest väljuvate gaaside temperatuur, mille järgi leitakse
Keevkihttehnoloogiad omandavad tahkete kütuste põletamisel iga aastaga üha suuremat levikut. Keevkihis on võimalik edukalt põletada väheväärtuslikke kütuseid, sh näiteks mäe- tööstuse rikastamisjäätmeid, keemiatööstuse ja olmejäätmeid, põlevaid jääke jne. Keevkiht- põletamise tehnoloogia eeliseks on ka asjaolu, et see võimaldab oluliselt vähendada kütuse põlemisel tekkivaid kahjulikke heitmeid, ilma et selleks oleks vaja kasutada spetsiaalseid ja väga kalleid koldegaaside puhastusseadmeid. 51(113) Villu Vares Energia ja keskkond Keevkihtkolde oluliseks konstruktsioonielemendiks on selle all asuv rest, mille läbi antakse koldesse kütuse põletamiseks (või gaasistamiseks) õhku. Viimane erineb tavalise restküttega kolde restist oma konstruktsiooni lihtsuse ja tunduvalt väiksema vaba ristlõike pindala poolest
Kolde kontrollarvutus Kolde kontrollarvutusel määratakse kolde jooniste järgi kolde konstruktiivsed näitajad ja kolde küttepindade keskmine efektiivsustegur. Arvutatakse koldes kasulikult eraldunud soojushulk, mille järgi leitakse kütuse adiabaatiline põlemistemperatuur. Järgnevalt hinnatakse koldest väljuvate gaaside temperatuur ja leitakse koldest väljuvate gaaside entalpia. Leegi mustvärvusaste arvutatakse kütusele vastava valemiga, määratakse kolde mustvärvusaste ja koldegaaside keskmine erisoojus. Leitakse Boltzmanni arv, leegi asendi teguri ja kütuse adiabaatilise põlemistemperatuuri järgi arvutatakse koldest väljuvate gaaside temperatuur. Kui arvutusel saadud koldest väljuvate gaaside temperatuur erineb hinnatust enam kui ±100°C võrra, tuleb arvutust korrata. Väiksema erinevuse korral võetakse edasise arvutuse aluseks arvutatud koldest väljuvate gaaside temperatuur, mille järgi leitakse
Peamiselt väiksematel, kuid mõnikord ka keskmistel laevadel kasutatakse veelgi kompaktsemaid kombineeritud küttega katelseadmeid, milles on vaid üks segatüüpi abi- utilisatsioonikatlaid. Millised võivad olla ühise küttepinnaga või eraldatud küttepindadega. Ühise küttepinnaga kateldes on üks gaasikäik ühe küttepinnaga, mille kaudu vastavalt töörežiimile toodetakse auru kas koldes põletatava kütuse põlemisgaaside või peamasina väljalaskegaaside soojuse arvel. Kuna aga koldegaaside ja väljalaskegaaside temperatuurid erinevad väga tugevalt, pole võimalik kujundada ühist küttepinda, mis oleks optimaalse suurusega kummagi töörežiimi jaoks. Seetõttu tehakse segatüüpi katlad tavaliselt kahe küttepinnaga eraldi gaasikäikudes, kus küttepindade suuruste suhe töötamisel koldegaasidel ja välja-laskegaasidel on 1:3…1:4. Segatüüpi katelseadmete peamiseks puuduseks loetakse reservi puudumist, sest katla mistahes
reguleerimine automatiseeritud gaasi ja/või vedelkütuse põletite korral. Vt. küsimus 38. 40. Hõrenduse reguleerimine katla koldes. Kaasaegsete katelde kolded töötavad normaalselt hõrenduse all. Erandi moodustavad spetsiaalkolded, mis on kohandatud tööks teatud ülerõhu all. Katelde käitamisel hoitakse tavaliselt suhteliselt väike hõrendus (20÷30 Pa e. 2÷3 mm H 2O) kolde ülaosas. Hõrenduse olemasolul on välditud koldegaaside sattumine katlamaja ruumi läbi müüritises olevate ebatiheduste; hõrenduse olemasolu näitab põlemise stabiilsust ja on kaudseks näitajaks materiaalse bilansi täitmise kohta katla õhu- gaasitraktil. Igal ajahetkel peab suitsuimeja eemaldama gaase koldest täpselt nii palju, kui neid seal juurde tekib. Kui suitsuimeja tootlikkus on liiga suur, siis tekib liiga suur hõrendus ja tuleb palju väärõhku. Kui aga tootlikkus on liiga madal, siis tekib koldes
annaabi.ee 
