kutsumusest inimeseuurijana. Tema seda laadi portreed fantastilisus seisneb mõne tüüpilise inimliku nõrkuse või pahe, nagu ahnus, ihnus, täissöönud nüridus, vagatsemine vms, groteskse üldistamises. ,,Põrgus" päästab ta lahti inimhingedes pesitseva looma, andes selles peadekogumis otsekui koondpildi inimest muserdavaist jõududest. Ei puudu siit ka tuldsülgav 6 masininimene ja plahvatav pea, mis koos kolbaga krooni kaotab kujudid, mille seost militariseeruva ühiskonnaga, kaasaegse poliitilise situatsiooniga on kunstnik ise kinnitanud, ent mille sotsiaalne päritolu niigi selge on. ,,Põrgu" on ajendanud tõmbama paralleele Hieronymus Boschiga1 ning vahel ka belglase James Ensoriga2. Tekib ka kirjanduslikke assotsiatsioone, näiteks Dante ,,Põrguga", ,,Jumalikust komöödiast" või Henri Barbusse'i romaaniga ,,Põrgu". Märkimata ei saa jätta sürrealismi fantaasiat vallandavat mõju, mis ei
Vähese haridusega, kuid käeliselt andekas. - 1863 Berliini kunstiakadeemia (jääb pooleli, kehv saksakeele oskus, rahapuudus). - Peterburi kunstiakadeemia (läheb õppejõuga tülli, jätab õpingud pooleli). - Müncheni kunstiakadeemia, hea kõrgkool, saab kunstikõrghariduse 1873, lõpetab 36a skulptorina. - Itaaliasse (1873-1890). Loomingu parimad aastad, matkib klassikalisi suurteoseid. - Suurimad tööd ,,Hamlet koos Opheliaga" (Hamletit kujutatud kolbaga käes, selle skulptuuriga 1878 Pariisi maailmanäitusel kuldmedali) . Võidab ka teistel näitustel hõbemedaleid. - 1878 personaalnäitus Eestis - Mõjutatud Eesti rahvuslikust kirjandusest ,,Koit ja Hämarik" ainetel 2 aktiskulptuuri kõrvuti. - Linda kuju Tallinnas - Kretuzwaldi portreebüst (1880ndad) - (Eesti rahvusest Tartu ülikooli rektor) Mihkel Veske hauamonument Raadi kalmistul, 1899.
takse edasi u m¨arkima ka suurt, heledat, l¨ahemale tulevat, l¨ahemale t~ombavat, vanemat 61 meest, l¨o¨omist, maski jne. Valitud gruppi kuuluva m¨argi seletamiseks valitakse laiendatud t¨ahenduste seast sobiv v¨alja. Shirakawa seletusmehhanism toimib erinevalt. Autor kirjeldab mingi muistse kombe v~oi rituaali, antud juhul kolpade s¨ailitamine, mille keskmes on teatud esemed. Rituaalesemega, antud juhul kolbaga , on seotud terve rida toiminguid ja protseduure, mida v~oiks nimetada laiendatud t¨ahendusteks. Algse kujutism¨argi esinemisel m¨argielemendina on meil kasutada nii algne kui ka rituaaltoimingu kaudu laiendatud t¨ahendused. V~oimalused m¨argi j¨arjepidevaks seletamiseks on seega avaramad kui piirdudes u ¨ksnes ebam¨a¨arase `n¨apu' v~oi muu esmapilgul lihtsa, kuid oma konkreetsuses piiratud m~oistega. Shirakawa puhul pole kolp lihtsalt kolp
annaabi.ee 
