väiksemad mägise maastiku tõttu Kui Hiroshimale heidetud pomm ("Little Boy ", 13 kilotonni, Pilt 1.1) oli uraanil põhinev, siis Nagasaki pomm nimega " Fat Man " lõhkepea (20 kilotonni) oli valmistatud plutooniumist( Eesti oli üks Euroopa suurimaid uraanitootjaid. Siinsest uraanist saanuks meisterdada kuni 70 000 tuumapommi. Uraanitööstusest jäänud masendava pildi kaotamine läheb maksma 300 miljonit krooni. ) Nagasaki pomm oli määratud hoopis teisele linnale, Kokurale ning vaid "tänu" esmase sihtmärgi kohal lasunud paksule pilvekattele sai Nagasaki (ehk alternatiivne sihtmärk) omale kaela surmatoova pagasi. Kokura õnn on seniajani Jaapanis sünonüümiks ilgele vedamisele. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse.Mõned aastad pärast Jaapani pommitamist Augustis 1945. Ameeriklased pühendusid kõike haaravasse bioloogilistesse tagajärgedesse
vihm oli radioaktiivne. Juba 9.augustil 1945 purustas teine ameeriklaste poolt heidetud aatomipomm ,,Fat Man" teise Jaapani linna, Nagasaki. Nagasakile heitis tuumapommi piloot Charles Sweeney, kes suri 84-aastasena 4 aasta eest. See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Nagasaki pomm oli määratud hoopis teisele linnale, Kokurale ning vaid esmase sihtmärgi kohal lasunud paksu pilvekatte tõttu sai Nagasaki (ehk alternatiivne sihtmärk) omale kaela surmatoova pagasi. Kokura õnn on seniajani Jaapanis sünonüümiks suurele vedamisele. Nagasaki pommitamises sai koheselt surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Hiroshima ning Nagasaki katastroofid üle elanud jaapanlased on öelnud, et nad ei saa
kontrollimiseks.” 23. juulil 1945 saadeti Washingtonist Potsdami USA presidendile kinnitamiseks Grovesi koostatud käskkirja projekt. Käskkirja pidi täitma strateegilise lennuväe juhataja kindral Spaatz. Seal seisis: “Pärast 3.augustit, niipea kui ilmastikutingimused võimaldavad visuaalselt jälgitavat pommitamist, tuleb 20. lennuväearmee 509. lennuväe koondsalgal heita esimene eripomm ühele järgnevatest sihtmärkidest: Hiroshima, Kokurale, Niigatale või Nagasakile.” 1944. aasta suvel alustas kindral Leslie R. Groves ettevalmistusi aatomirelva sõjaliseks kasutamiseks. Nebraska osariigis paiknevast lennukitehasest telliti 15 strateegilist pommitajat B- 29, mille lastiruumi kuju oli muudetud. Et teha lennukeid võimalikult kergeks, võeti neilt maha soomus ja kogu relvastus peale lennuki sabaotsas paikneva paaris-raskekuulipilduja. Seega tõusis nende pommitajate maksimaalne lennukõrgus 12