100. Eugleniidid on fülogeneetiliselt seotud 101. Ühisesse monofüleetilisee klaadi kuuluvad rohevetikad ja eugleniidid 102. Eugleniidide vibur peenikeste karvakestega 103. Eugleniidne liikumine eugleniidile omane persitaltiline raku kuju muutumine 104. Haptofüüdid on rakuehituslikult hulkraksed ja koloonialised 105. Haptoneema on haprofüüdidele iseloomulik organell 106. Kokolitoforiidid on (soomustega haptofüüdid) haptofüüdid, mida katavad lubjastunud soomused 107. Kokkoliidid on moodustunud kaltsiumkarbonaadist 108. Kokolitoforiidid on kaetud lubisoomustega 109. Kinetoplast on osa kinetoplastiidsete mitokondrist 110. Kinetoplastiidsed on 111. Bodoniidid esinevad nii magevees, meres, kui mullas 112. Rafidiofüüdid on ilma jäiga rakuseinata 113
89 Eugleniidide plastiid, kui see esineb, on tõenäoliselt tekkelt rohevetikas 90 Eugleniidid on fülogeneetiliselt lähedalt seotud kinetoplastiidsetega 91 Ühisesse monofüleetilisse klaadi kuuluvad rohevetikad ja maismaataimed 92 Eugleniidide vibur on kaetud peenikeste karvakestega 93 Eugleniidne liikumine on eugleniididele spetsiifiline ujumise viis, mille käigus rakk vahetab kiiresti ujumise suunda 94 Haptofüüdid on rakuehituslikult enamasti kahe viburiga monaadid 95 Kokolitoforiidid on haptofüüdid, mida katavad lubjastunud soomused 96 Kokkoliidid on moodustunud kaltsiumkarbonaadist 97 Kinetoplast on osa kinetoplastiidsete mitokondrist 98 Bodoniidid esinevad nii magevees, meres kui mullas 99 Rafidiofüüdid on ilma jäiga rakuseinata
merevees. Suurem osa meres leiduvast süsinikust on lukustatud meresetetesse (10 miljonit gigatonni). (1giga=109). 3900 gigatonni on lahustunud orgaanilise süsiniku kujul. 700 gigatonni süsinikku sisaldab lahustunud orgaanilise süsiniku reservuaar DOC/LOC (?) Paljude vetikate liikide rakuseintes on kaltsiumkarbonaat koos magneesiumi ja strontsiumikarbonaatidega. Fütoplanktonis on kõige märkimisväärsemad kaltsifitseerijad (organismid, kes võtavad endasse kaltsiumi) kokolitoforiidid. Neil on kokoliidid (kaltsiumist plaadikesed). Neil on eriti palju troopilistes meredes, kus CO2 osakaal on madal ja vesi on CaCO3'st (üle)küllastunud. Nende arvukus muutub vastavalt CaCO 3 küllastusastmele. Polaarpiirkonnas on neid vähem, kus on ka CaCO3 vähem. Põhjustavad õitsenguid, muutes vesi piimjalt valgeks. Tuntuimaks kokolitifooriks on Emiliana huxley, mis võib põhjustada ulatuslikke veekogu piimastumisi
annaabi.ee 
