piiskoppi vägivallas ja liigsete kirikukümniste nõudmises. Nii luhtus kava Riia ja Polotski vahel rahu sõlmida. Liivlaste katse saada Polotski vürsti toetust viitab aga nende valmidusele jätkata venelastele andami maksmist. 1207. aastal sõlmiti siiski ka uus kokkulepe Koknese vürsti Vjatškoha, aga peagi puhkes konflikt ning Vjatško lahkus Venemaale. Järgmisel ajal rajati ja mehitati Kokneses riialaste linnus ning 1209. aastal surus Riia vasallivõltuvuse peale õigeusklikule Jersika vürstile. Samal ajal aga jätkus Väina jõel kaubandustegevus ning kogu sündmustikus ei avaldunud ka mingit põhimõtteliset religioosset vastasseisu katoliiklaste ja õigeusklike vahel. 10. Piiskop Alberti saabumine Liivimaal 1200.a 1200
See kestis pikka aega, kuid lõpuks linnus alistus. Osa vanemaid, k.a. Asso (Asse) tuli linnusest välja ja andis alla. Satsele liivlased pidid hakkama maksma kümnist, Alberti alamatele, idumealastele ja latgalitele jäi kehtima hinnus. Liivlastel oli nüüd kavas järgmisel aastal uuesti võõrvõimust lahti saada koos eestlaste abiga, kuid nende kaasamiseks vaherahu ajal oli vahe lootust. 1213. a. alguses toimus leedulaste rüüsteretk Eestisse. Leedulased küsisid selleks ka loa (Kokneses) ning palusid endi aladele rahu. Asuti rüüstama Sakalas. Henriku kirjelduste järgi tapeti palju mehi, võeti kaasa naisi ja lapsi, karja ja varandust. Retk oli kiire ja mitte ulatuslik, põhines ootamatusel. Kevadel ütlesid leedulased oda Väinasse visates rahu üles ja korraldasid mitu retke Liivimaale, millele sakslased võlgu ei jäänud. Leedulaste poole läks üle ka Jersika vürst Vsevolod. Sügisel korraldasid Koknese rüütlid rüüsteretke Jersikasse, tungisid
lõpetamist teenis ta pastorina Ronneburgis (Rauna) – kunagine Riia peapiiskopi tähtsamaid kirikuid. Seal olles sattus vastuollu kohaliku baltisaksa aadliga ja ka oma ametivendadega, kes olid reeglina samuti lätlased – pilgati lätlase Mooseseks, pandi talle igasuguseid süütegusid süüks, sunnitud mõneks ajaks koguni kodumaalt lahkuma, rändas ringi Poola aladel, pöördus tagasi Karl XI ajal, reduktsiooni ajal, kinnitati uuesti pastoriks Kokneses. Tema teened on seotud samuti paljude kiriklike luterlike tekstide tõlkimisega läti keelde. Alustas ka Piibli tõlkimist läti keelde. Väidetavasti jõudis üsna kaugele, käsikiri oli lõpetamisjärgus kui see tulekahjus hävis. Temast jäigi see taastamata. Piibli esimene tõlkija, aga mitte väljaandja. Ernst Glück (1651-1706). Sündinud Magdeburgis, tulnud Liivimaale hiljem, teinud siin kiiret karjääri, tõusnud Marienburgi praostiks
annaabi.ee 
