Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kokkuvedamisega" - 3 õppematerjali

Õngpüünised
8
doc

Õngpüünised

Pöörleja Toru Pöörleja Raskus Triivõngejada taglastus Kurnpüünised 2 Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega. Lubatud kurnpüünised on: 1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; 3) kaldanoot ­ veonoot, millega loomus veetakse kaldale; 4) pöördnoot ehk pöörinoot ­ veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;

Merendus → Kalapüügitehnika
17 allalaadimist
Kurnpüünised
42
ppt

Kurnpüünised

püügi efektiivsuse seisukohast 3. Mis kujuga võib olla nakkevõrkude jada 4. Milliseid kalu püütakse õngpüünistega 5. Mis asi on "mail" 6. Milline näeb välja vertikaalne õngejada 1 12. Kurnpüünised 8. Kurnpüünised (Kalapüügieeskiri) (1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega. (2) Lubatud kurnpüünised on: 1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; 3) kaldanoot ­ veonoot, millega loomus veetakse kaldale; 4) pöördnoot ehk pöörinoot ­ veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;

Merendus → Kalapüügitehnika
23 allalaadimist
Saetööstus
30
doc

Saetööstus

mis jäeti kas kõdunema või mittetuleohtlikul perioodil põletati ära, ka talunikud vedasid neid küttematerjaliks. Esimeste mootorsaagide kasutuselevõtuga eelkirjeldatud olukord kestis edasi kuni kergete universaalmootorsaagide saamiseni, siis sai valdavaks okste mittekoristamine ja need kohad, mis kuulusid kultiveerimisele, tuli koristada kas käsitsi või mehhaniseeritult. Käsitsitööd olid sellistes oludes füüsiliselt väga rasked, sest kokkuvedamisega paisatakse ja sõtkutakse osa oksi pinnasesse. Olukorra lahendas oksarehade valmistamine ettevõtete endi töökodades ja hiljem juba tsentraalselt kaks mudelit ­ SP-5 ja PSG-3 Oksarehaga (nimetatakse ka koguriks) oli võimalik raiejäätmeid ja kuni 4,5 m pikkust mittelikviidset lamapuitu vaaludesse riisuda või hunnikutesse koguda raielankidel kus ei olnud vajalik järelkasvu säilitamine. Töö käigus toimus mittekülmunud pinnase korral

Metsandus → Puiduteadus
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun