Gorbatšov alustas sotsialistliku ühiskonna täiustamist perestroikaga, viimaks läbi muutusi mis pidavat parandama majanduslikku ja poliitilist olukorda NSV Liidus. Teine uuendus mis kaasnes Gorbatšoviga oli glasnost ehk avalikustamine, mis pidi rahvale näitama, et uued juhid on valmis tõtt rääkima ja kõnelema, need olid küll mingis mõttes positiivsed, kuid ei mõjunud hästi NSV Liidule. Minu arvates, see et kommunism kokkuvarises oli üksnes hea asi, sest kommunismi maades kehtiva korra ajal ei oleks mitte kunagi välja kujunenud heaoluühiskonda. Rahvast peteti ja näljutati, ega lastud neil elada eluväärset elu. Kommunismi kokkuvarisemist ei oleks olnud võimalik ka ära hoida, sest kõik eelnenud sündmused olid liiga mõjukad ja tagasiminek ei oleks olnud enam võimalik. Kommunismi kokkuvarisemisega algas Euroopas, uus ja uuenduslik ajajärk, kus
Reagani valitsemisajal oli ka külma sõja tippaeg. Külm sõda ei olnud sõda, kus lõhkesid mürsud ja pommid. Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraatlik ja totalitaarne. Kuigi otsest relvakonflikti USA ja teiste lääneriikide ning NSVL-i vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastaspoole mahasurumine, milleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külma sõja lõpuks peetakse seda, kui NSVL kokkuvarises ja USA-st sai ainus üliriik. Terroriohuna paistsid Reaganile ka Liibüa ja Grenada, mida asuti pommitama või ründama. Mõlemal juhul saatis teda edu. 1984-nda aasta Presidendi valimised Sel aastal oli tema peamiseks vastaseks asepresident W. Mondale. Kuna Reagan oli juba vana, kaheldi kas ta suudab olla kaks ametiaega järjest. Vaatamata kahtlustele, võitis ta viiekümnest osariigist nelikümmend üheksa. Teda ei pooldanud vaid Minnesota
Käesolev artikkel väidab, et Baltiriikide kriisi saab kõige paremini mõista dramaatilise deindustrialiseerimise ja struktuuri muutuste kontekstis ning läbi teiste Ida-Euroopa riikide majanduste. On väidetud, et ida laienemisega jättis Euroopa Liit oma endise sümmeetrilise integratsiooni strateegia, integreerides piirkonna majanduse struktureeritud asümmeetrilise suhetesse, millel on palju sarnaseid elemente kolnialismiga. Kui kinnisvara mull kokkuvarises, tuli ka selle struktuuri aluse nõrkus välja. See põhjustas omakorda palkade languse ja väljarände. Autorid näitavad oma artiklis, et ida poole suurenemine kahjustas eelnevate laienemiste edu ja seda eriti Hispaania näitel. Baltiriikide jaoks oli kriisi efektiks massiline sissetulekute ümberjaotus. Sissejuhatus 2004 antud artiklis(The Qualitative Shift in European Integration: Towards Permanent Wage Pressures and a ‘Latin-Americanization’ of Europe
annaabi.ee 
