10. Kuidas muutub temperatuuri tõusul gaaside sisehõõre? Sisehõõre on gaasides seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur. 11. Millega tegeleb aerodünaamika? Aerodünaamika on teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. 12. Millised on vedeliku põhiomadused? Vedel olek on midagi tahke ja gaasilise vahepealset. Vedelike kokkusurutavus on lähedane tahkete ainete kokkusurutavusele. Üheks põhiomaduseks on tema omadus voolata. Vedelikus on tihe molekulide paiknemine. Vesi võtab erinevate anumate kuju. Vedeliku kokkusurumiseks on vaja väga suurt rõhku. Vedelikus ei saa molekulid ilma põrkumata läbida oluliselt suuremat vahemaad, kui molekuli enda läbimõõt. 13. Mida nimetatakse vedelkristallideks? Sellised vedelikud, kus korrapära on siiski olulise ulatusega.Need vedelikud meenutavad molekulide paiknemise poolest kristalle. 14
Reguleeritavus Tundetus välistingimuste mõjule (rasked tingimused- tolm, temperatuur, niiskus) Seadmete töökindlus ja pikk tööiga Tule- ja plahvatusohutus Ökoloogiline puhtus Suhteliselt tundetu ülekoormusele 3. Pneumaatika puudused (nt. võrreldes elektriga) Suruõhu ettevalmistamise vajadus- kõrvalosakesed vähendavad seadmete eluiga Suruõhk on suhteliselt kallis energiakanda- suruõhk on kallim hüdro- ja elektrienergiast Täiturite ebastabiilne liikumine tänu õhu kokkusurutavusele Täitureid ei saa peatada vahepealses asendis Pneumotäiturite madal positsioneerimistäpsus Suhteliselt madal saavutatav jõud- töörõhk reeglina kuni 1MPa, saavutatud jõud kuni 30 kN Müra (eriti väljalaske portides) Signaali madal liikumiskiirus (elektril 300 km/s, pneumol 40-150 m/s) 4. Surve definitsioon Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Pascal'i seadus P- rõhk; Pa F- Mõjuv jõud; N A- pindala; m2 5
Rankine'i ringprotsessis, erinevalt Crnot' ringprotsessist, kus x3>0, kondenseerub aur kondensaatoris täielikult. Sellisel juhul ei komprimeerita protsessiosas 3-4 mitte väikese tihedusega niisket auru, vaid vett. Pumba poolt tarbitab 15 töö, tänu vee väikesele kokkusurutavusele on tunduvalt väiksem niiske auru komprimeerimiseks vajalikust tööst. Termodünaamilisele kehale aurugeneraatoris üleantud soojushulk q1 = i1 - i3´ ning ringprotsessist eemaldatav soojushulk q2 = i2 - i2 ´ l (i - i ) - (i3´-i2 ´) h - v ( p1 - p2 ) R = = 1 2 Rankine'i ringprotsessi termiline kasutegur
Tegelikud hoone mõõdetud vajumid on ligemale 10 korda suuremad. Liiva suhteliselt väike deformeeritavus sellist suurt vajumit ei saa põhjustada ja see on seletatav ainult liiva all oleva savikompleksi kokkusurumisega. Vähe ületihenenud pinnase korral tuleb kasutada juhul, kui kogupinge (omakaalupinge ja vundamendist tingitud lisapinge summa) ületab eeltihenemissurve pc , kahte erinevat pinnase kokkusurutavuse parameetrit. Üks vastab kokkusurutavusele pinge muutusele omakaalupingest eeltihenemissurveni ja teine eeltihenemissurvest kogupingeni. 7.5 Summeerimismeetod integreeritud pingeepüüride abil Avaldises 7.8 pzihi tähendab pingeepüüri pindala elementaarkihi ulatusel. Elementaarkihtide vajumite summeerimine tähendab sisuliselt kõverjoonelise pingeepüüri pinna määramist numbrilise integreerimise teel. Elementaarkihtideks jaotamine on vajalik piisava täpsuse saavutamiseks.