8. sajandil.Sarukagut saaks mõningal määral võrrelda tsirkusega, kus olid olemas akrobaadid, pantomiimi elemente. Sarukagu võimaldas nogaku teatri tõusu algust. Kan`ami teeneks loetakse monomane ja yugeni elementide ühendamist ehk populaarse draamamiimika elemente ja rohkem arenenud vaatemaäng aristokraatia maitsele Shoguni õukonnas. Kan`ami õpetajaks oli Inuo, kes oli Omi sarukagu niiöelda ekspert. Tema oli enne Kan`ami üritanud monomane ja yugeni elementide kokkusulatamist, mis tal ka õnnestus ja saavutas suure kuulsuse shoguni õukonnas. Kan`ami kuulsus oli kasvanud niisuureks, et 1374. aastal shogun Ashikaga Yoshimitsu otsustas vaadata ühte Kan`ami vaatemängu Kyotos. Ashikaga oli küll kõigest 17. aastane siis aga juba siis omandanud esteetlise maitse, mis tegi temast ühe kõige valgustatumaid patroone Jaapanis. Kan`ami vaatemäng 1374. aastal oli ajaloo vaatenurkast väga oluline, kuna see määras ära tema ja ta poja kogu elu
restruktureerimise tõttu (Hackwork ja Smith, 2001) . 3) Tugev vastasseis gentrifikatsioonile on langenud, kuna töölisklass on pidevalt kesklinnast ümberasustatud ja kõige sõjakamad gentrifikatsiooni vastased grupid 80-ndatest on muutunud eluaseme teenuse osutajateks . 4) Riik on gentrifikatsiooni rohkem sekkunud kui „teise laine gentrifikatsiooni“ puhul. Kolmas gentrifikatsiooni laine nägi ka tootmisel ja tarbimisel põhinevate lähenemiste kokkusulatamist ühtsesse gentrifikatsiooni uurimise metoodikasse (Lees, 1994). 2000-ndate aastate alguses oli USA-s näha mõtteviisi muutust gentrifikatsiooni toetamise osas. Kui varasemalt kehtisid rohkem laissez-faire poliitikad ja sekkuti alles siis kui gentrifikatsiooniprptsess oli juba käigus ( kas siis selle toetuseks või vastu) , siis uue aastatuhande algul oli mõtteviis muutunud-kohalikud omavalitsused ja föderaalvalitsus olid
gooti sild, terrass pergolaga ja paadisild. 1899-1901 koostatud Oru pargi plaan Toilasse. Teine mees, kes 19. saj lõpul ja 20. saj algaastail Eesti parkidele rekonstrueerimisplaane koostas, on Tartus sündinud, TÜs botaaniku kraadi omandanud ja hiljem Saksamaal aiaarhitektina tuntud Moritz Alexander Walter von Engelhardt (1864-1940). Aastast 1893 pärineb temalt Luua mõisa pargiplaan ning 1895. a Visusti plaan. Engelhardti eriliseks teeneks peetakse uute pargielementide kokkusulatamist varasema kujundusega - ei rajatud ju kunagi midagi päris tühjale kohale. Nendel sajandivahetuse rekonstrueerimisplaanidel on peaaegu eranditult parkidesse lisatud puht dekoratiivsust taotlevaid elemente ja kujundusvõtteid. Pargi peaossa härrastemaja, aga mõnikord ka teiste hoonete ümbrusse on planeeritud sümmeetrilisi ornamentaalse teedevõrguga platsikesi, mis kaunistati mustriliste peenarde, pöetud hekkide ja põõsaste, tüvikvormide,
annaabi.ee 
