÷Kas ja kuidas mõõdetakse tulemusi? 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? - 1. 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga:"Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." 2.Märgib aga kohe, et selline def. On ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga
tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. • Kodanikuühiskond Ernest Gellner (1925-1995) “Conditions of Liberty” (1994) “Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks, et kodanikeühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogu, mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonna atomiseerimast ja selle üle domineerimast” • • Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik demokraatia ja kodanikeühiskonna arenemiseks ja toimimiseks Sotsiaalset kapitali saab aga käsitleda ka instrumentaal-analüütilisel tasandil, nagu seda
probleemide loomises. 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks [---] et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset
probleemide loomises. 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 "Conditions of Liberty". Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks [---] et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. "Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida." K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset
probleemide loomises. 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks [---] et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset