12. Hõõrdejõud - tekib kahe keha kokkupuutel ja see takistab alati kehade või nende osade liikumist. Hõõrdejõud võib olla nii kasulik kui kahjulik nähtus. Hõõrdumist jaotatakse seisuhõõrdeks, liugehõõrdeks ja veerehõõrdeks. Hõõrdumist iseloomustab hõõrdejõud. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega F = µ N. Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või keha liikuma sundivale jõule. 13. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumise suhtega. Hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus. Katsed näitavad, et seisuhõõrdejõud on alati suurem liugehõõrdejõust ja hõõrdejõu suurus ei olene kehade kokkupuute pindalast. Samuti on veerehõõrdejõud väiksem liugehõõrdejõust. 14. Rõhumisjõud - on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. 15. Rõhk - füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega:
liikumist Hõõrdumist jaottakse seisuhõõrdeks liugehõõrdeks ja veerehõõrdeks Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele kui liikumist ei säilita mõni teine jõud jääb iga keha hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumise korrutisega isega F *N Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või kea liikuma sundivale jõule hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus Hõõrdejõudu saab vähendada kui mindade vaheke panna vedelikku panna kehad liikuma laagritel või rullidel Elastsusjõud Elastsusjõud avaldub deformatsioonil Deformatsioon on keha kujuvõi ruumala muutus Deformatsioon võib olla elastne või plastiline elastse korral keha ei taasta oma esialgset kuju plastilisel deformatsioonil esialgne kuju ei taastu
kus x hälve, x0 amplituud ja t faas (so. suurus, mis määrab võnkeoleku, ühik on nurgaühik 1 radiaan). Hetkkiirus (ingl. velocity) näitab kiirust antud ajahetkel. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v = s / t , kusjuures t 0. Ühik 1 m/s. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumisjõu korrutisega : F = N. Normaalrõhumisjõud on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumisjõu suhtega. Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: molekule loetakse punktmassideks; molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju (tõmbumine või tõukumine) ei arvestata. Ideaalse gaasi korral on pV/T = const. Konstanti nimetatakse ühe mooli gaasi korral universaalseks gaasikonstandiks R , mille arvuline väärtus on 8,31 J /mol.K.
Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Huygensi printsiip kirjeldab valguse levimist: lainefrondi iga punkt on uue, sekundaarse laine allikaks ja sekundaarlainete mähispind on uueks lainefrondiks. Tõkestamata laine levib ainult frondi esialgse levimise suunas. Teistes suundades lained kustutavad üksteist. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumisjõu korrutisega : F = µ N. Normaalrõhumisjõud on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumisjõu suhtega. Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: molekule loetakse punktmassideks; molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju (tõmbumine või tõukumine) ei arvestata. Ideaalse gaasi korral on pV/T = const. Konstanti nimetatakse ühe mooli gaasi korral universaalseks gaasikonstandiks R , mille arvuline väärtus on 8,31 J /mol.K.
Hõõrdumist iseloomustab hõõrdejõud. Hõõrdejõud Fh on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumisjõu korrutisega : Fh = µ N. Normaalrõhumisjõud N on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. Horisontaalsel pinnal N = mg, kaldpinnal N = mg cos, kus on kaldpinna nurk horisondi suhtes. Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või keha liikuma sundivale jõule. Hõõrdetegur µ oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumise suhtega. Hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus. Katsed näitavad, et seisuhõõrdejõud on alati suurem liugehõõrdejõust ja hõõrdejõu suurus ei olene kehade kokkupuute pindalast. Samuti on veerehõõrdejõud väiksem liugehõõrdejõust. On kindlaks tehtud, et veerhõõrdejõud on ~ 1/r, kus r on veereva keha raadius. Veerehõõrdejõud Fvh = k N/r, kus k on veerehõõrdetegur, mis omab mõõtühikut m-1
niiskusest põhjustatud terviseriski likvideerimine; ruumide küttekulude vähendamine; soklikorruse ruumide väärtustamine, andes neile uue kasutustarbe. Maapinnast väljaulatuv sokliosa on mõjutatud alljärgnevast veekoormusest: perioodiline sademevesi (talvisel perioodil sokli vastas oleva lume sulamisvesi); maapinnalt põrkuv sademevesi ja sellega kaasnev pinnaosakeste väljauhtumine; maapinnaga kokkupuutuvast soklikonstruktsioonist kapillaarselt imenduv vesi; hügroskoopsed soolad; kondenseeruv vesi sokliosa sisepinnal; täiendav märgunud konstruktsiooni lagundav külmatsüklite vaheldumine; niiskes keskkonnas arenevad bioloogilised mõjurid (vetikad, sammal jne.), mis ei lase konstruktsioonil välja kuivada ja lagundavad oma juurestiku ja niidistikuga pinnakihti. 2.5.3 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate peamised probleemid
annaabi.ee 
