Aktiivseid ookeaniääri ja mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või nende ala, mis võib tekitada kontinentaalset rifti; Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõhet, lõõri, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale (kustunud, suikuvad, aktiivsed); enamasti esinevad kahe laama kokkupuutepiirkonnas, kuid ka kuuma täpi ja rifti piirkonnas samuti (Havai, Ida-Aafrika); Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis voolab rahulikult maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades slakikoonuseid; kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa); Kihtvulkaanid suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest magmast, mis tardub pimsina sageli vulkaani lõõris, mis hiljem tekitab
muutub maapind nii paksuks, et magma ei pääse välja. 3. Miks on tekkinud Kanaari saared Atlandi ookeanis? Mis number joonisel tähistab nimetatud kohta? Kanaari saared on tekkinud Atlandi ookeanis, sest saared on tekkinud kuuma täpi peale. Joonisel nr 3. Kuum täpp tekib vahevöös, kus erinevad kihid, gaasid ja mineraalid sulavad ning segunevad ja seejärel maapinnale tungivad ja vulkaane tekitavad. 4. Kuidas seletada vulkaanilist tegevust Jaapanis? Jaapan asub laamade kokkupuutepiirkonnas. Joonisel nr 1. Kuna Jaapani aladel on väga mitmete laamade kokkupuutepiirkond siis vulkaaniline tegevus on seal aktiivne. 5. Miks Andide mäestik Lõuna- Ameerikas on tänapäeval üks aktiivsemaid vulkaanilise tegevuse piirkondi? Mis number on see koht joonisel? Number 1. Andid on tekkinud ookeani ja mandrilaama kokkupuutel. Tekivad süvikud, mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudesse, tekib kurdmäestik.
Tema töö lähtus praktilisest vajadusest üheselt mõistetava erialase suhtluse järele alguses saksa- (Austria, Saksamaa, Šveits) ja hiljem ka muukeelsete kogukondade vahel. Olles alguse saanud standardimise vajadusest, keskendub klassikaline terminoloogia just sellele praktilise tegevuse valdkonnale. Wüster pidas terminoloogiat iseseisvaks interdistsiplinaarseks alaks lingvistika, kognitiivteaduste, infoteooria, kommunikatsiooniteooria ja informaatika kokkupuutepiirkonnas. Lisaks Viinile on klassikalise terminoloogia koolkonnad arenenud ka Prahas, endises Nõukogude Liidus ja Quebecis. Neist kõige omanäolisem on Quebeci koolkond tugeva rõhuga sotsiolingvistikal, keelekorraldusel (kakskeelne, poliitiliselt korrektne ja rikas riik) ning terminoloogiakoolituse pedagoogilistel aspektidel. Praha terminoloo- giakoolkond põhineb sama linna järgi nimetataval funktsionaalling- vistika suunal ning uurib oskuskeelt kui funktsionaalstiili, kõrvuti
Väikese energiaga kuulidel nende energiast sageli ei piisa, et väljumiseks nahka teistkordselt läbida; kuul jääb naha alla ja on seal kombatav. Mõnikord võib aga kuuli killunemise või luude purunemise tõttu esineda mitu väljumishaava. Väljumishaav on tavaliselt suurem kui sisenemishaav. Väljumishaava nahal pole all toetavat kude ja seetõttu kujuneb see tähekujuliseks. Sisemine haav Väikese kiirusega kuulid põhjustavad vigastusi peamiselt kuuli otseses kokkupuutepiirkonnas. Suure kiirusega kuulid ei purusta mitte ainult laskekanali piirkonda, vaid põhjustavad ka sekundaarseid vigastusi kineetilise energia ülekandmise teel ümbritsevasse koesse. Väikesekaliibrilised kuulid, mis pole võimelised luud purustama, võivad luuga kokku põrgates mitu korda suunda muuta ja niiviisi hulgaliselt sisemisi elundeid vigastada. Trauma ulatus sõltub järgmistest teguritest: lööklainest;
annaabi.ee 
