Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Nafta 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Geotermaalenergia laamade kokkupuutekohast Vesi Tuul Tõusud ja mõõnad Biomass Päike Kasutatud kirjandus http://www.world-nuclear.org/info/inf79.html http://www.reuters.com/article/2012/10/23/us-japan-meti-lng-idUSBRE89M0 http://www.eia.gov/cabs/Japan/pdf.pdf http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/elu http://edition.cnn.com/2011/BUSINESS/03/24/japan.alternatives/index.html http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_in_Japan http://knowledge.wharton.upenn.edu/article.cfm?articleid=2900
Kaudne mürkaine faktorid ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud Pöörduv ning pöördumatu: Pöördumatu ehk püsiv tekib kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk (nt närvid). Pöörduv ehk mööduv uuenemisvõimelistes kudedes on ravitav (nt maks). Mõjupiirkonna järgi : Lokaalne mõju kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas.Süsteemne mõju mürkaine peab imenduma ning levima otsesest kokkupuutekohast eemale. 108. LD50. Keskmine surmav annus ehk lethal dose, 50%. Sellega märgitakse minimaalset mürgisust, mis on surmav pooltele isenditele katsepopulatsioonist. 109. Akuutne ja krooniline mürgisus. Akuutne lühem muutus ökosüsteemis hõlpsamalt mõõdetav, nt toornafta sattumine keskkonda. Krooniline pikemaaegsem pidev, kuid vähese hulga mürkainete juurdetulek keskkonda. Võib omada suuremaid ja salakavalamaid toimed, kui akuutne mürgisus.
Kaudne mürkaine faktorid ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud Pöörduv ning pöördumatu: Pöördumatu ehk püsiv tekib kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk (nt närvid). Pöörduv ehk mööduv uuenemisvõimelistes kudedes on ravitav (nt maks). Mõjupiirkonna järgi : Lokaalne mõju kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas.Süsteemne mõju mürkaine peab imenduma ning levima otsesest kokkupuutekohast eemale. 108. LD50. Keskmine surmav annus ehk lethal dose, 50%. Sellega märgitakse minimaalset mürgisust, mis on surmav pooltele isenditele katsepopulatsioonist. 109. Akuutne ja krooniline mürgisus. Akuutne lühem muutus ökosüsteemis hõlpsamalt mõõdetav, nt toornafta sattumine keskkonda. Krooniline pikemaaegsem pidev, kuid vähese hulga mürkainete juurdetulek keskkonda. Võib omada suuremaid ja salakavalamaid toimed, kui akuutne mürgisus.
- Püsiv toime- võib tekkida eelkõige sellistes kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk - Pöörduv toime- kui uuenemisvõimelistes kudedes on kemikaalide tekitatud kahjustused kergemini ravitavad · Mõjupiirkonna järgi - Lokaalne mõju- kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas - Vastupidiselt lokaalsele toksikandile peab süsteemse mõjuga mürkaine imenduma ning levima organismis otsesest kokkupuutekohast eemale. 110. LD50- kasutatakse rohkem imetajate- kaasa arvatud- toksikoloogiliste uuringute käigus. 111. Akuutne ja krooniline mürgisus: · Lühema- või pikemaaegsed muutused ökosüsteemis · Ainete akuutsed toksilised omadused on tavaliselt hõlpsamini mõõdetavad kui kroonilised taimed · Akuutne mürgisus esineb nt toornafta sattumisel keskkonda · Krooniline mürgisus, mille eelduseks on pidev, kuid vähese hulga mürkainete
leitud ka algkudedest. Eriti suuri rakuvaheruume esineb lehtedes ning vee- ja sootaimede vartes, kus nende funktsiooniks on elutegevuseks ja vees püstipüsimiseks vajalike gaaside säilitamine. Intertsellulaarid on koe struktuurseks osaks, nende hulk ja suurus on koele iseloomulik. Rakuvaheruumid tekivad enamasti skisogeenselt: rakkusid liitev, peamiselt pektiinist koosnev vahelamell laguneb ja rakukestade vahele tekib tühimik. Skisogeense rakuvaheruumi teke algab mitme raku kesta kokkupuutekohast ning laieneb seejärel kesta ülejäänud osadele. Sarnaselt kulgeb ka matseratsioon -- vahelamelli lagundamine keemiliste (nt. kroomhappega) või füüsikaliste (leotamine, keetmine) meetoditega, mille tulemusel on võimalik uurida vigastamata üksikrakke. Kudede looduslik matsereerumine toimub näiteks lihakate viljade valmimisel. Lüsigeensele intertsellulaari tekkele eelneb rakkude suremine, seejärel lahustub rakukest ja osa protoplasmast. Vähem
annaabi.ee 
