moodustustüvi olla nimetavas: seaduskuulelik, valgustundlik. Laiendliitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Liitomadussõnade hulgas on rühm osastavakujulisi nimisõnafraase, mida kasutatakse täiendina ja milles on toimunud süntaktiliselt tingitud sõnaliigimuutus täiendist käändumatuks omadussõnaks. Laiendosaks on ase-, omadus- või nimisõna, moodustustüve vorm sõltub fraasistruktuurist. Tuletiste ja liitsõnade kokkupuutealale jäävad sugune-lõpuosaga komplekssed omadussõnad. Nende hulgas on palju asesõnu (seesugune, samasugune, niisugune). RINDLIITOMADUSSÕNAD Rindliitomadussõnad koosnevad kahest või enamast võrdse kaaluga moodustusosast, mis on üksteisega samasuguses süntaktilises suhtes nagu rindfraasi liikmed. Moodustusosad kirjutatakse kokku või ühendatakse sidekriipsuga (sõnalis-muusikaline). Esiosaks on nimetavas käändes või lühitüveline omadussõna. Moodustusosadeks võivad olla lihtsõnad
Ilm on pilvitu ja sademeteta. Lõunapoolkeral on kõik teist pidi. 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal kus õhk soojeneb tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. 23. Millise ilma toovad eestise tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 24. Võrdle külma ja sooja fronti. Kui külm õhk soojale õhule peale tungib tekib nende kokkupuutealale külm front aga kui soe õhk külmale õhule peale tungib tekib soe front. Kuna külm õhk on soojast õhust raskem, siis tõstab see peale tungides enda ees oleba sooja õhu järsult üles. Tekivad pilved ja tuleb äike ja sademed. See kestab lühikest aega sest front liigub kiiresti. Kergem soe õhk tõuseb taanduva külma õhu kohale ja põhjustab samuti sademeid. Sadu pole tugev kuid see kestab kauem kuna soe front on laiem ja liigub aeglaselt. 25
- seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. 12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne tagaosa,
annaabi.ee 
