Inimese ajus on tekkinud soov pettuse, kahtluse või vale eest peitu pugeda. Teisalt võidakse sellega vältida vestluskaaslase pilku, kellele valetatakse. Mehed hõõruvad silmalauge hoogsamalt kui naised. Naised teevad selle liigutuse väga ettevaatlikult. Pilku kõrvale viies vaatavad nad lakke. (Pease, 1994) 5.1.3 Huuled ja naeratus Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkondi. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, siis kipume huuli kriipsuks pigistama. (Jaskolka, 2004) Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse
südamepaunapõletik Tavaliselt infektsioosse algupäraga. Veistel tuleb arvesse ka traumajärgselt infitseerunud perikardiit. Põletiku tõttu tekkiv eksudaat võib olla seroosne, mädane, ihhoroosne jne. Eksudaat takistab südame üksikute osade laieneminst diastolis väheneb verega täitumine, langeb löögimaht ja vererõhk. Tekivad venoosse staasi nähud, hingeldus. Südametamponaad südamepauna kogunenud vedelikust (verest) või ülerõhku põhjustavast õhust tekkinud südame kokkupigistamine, mis võib viia südame seiskumisele. Põletiku tõttu võib tekkida perikardi paksenemine, fibriini ladestumine ja perikard võib liituda südamega või kopsudega. Põletik võib levida müokardile või mediastiinumisse. Pericarditis adhaesiva- liiteline südamepaunapõletik Pericarditis constrictiva- ahendav südamepaunapõletik e. pantsersüda, südamepaunapõletik, mille hilistüsistusena kaotab südamepaun sidekoestumise ja võimaliku lubjastumise tõttu
Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid (Jaskolka 2004: 53). 2.1.1.1 Huuled Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkond. Me kasutame neid söömisel ja joomisel. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, 9 siis kipume huuli kriipsuks pigistama (Jaskolka 2004: 62 - 63). 2.1.1.2 Silmad Silmad on kõige jõulisemad ja kõige paljastavamad kehakeele vahendid neist võib alati tõe leida, hoolimata sellest, millise sõnumi annavad näoilma või sõnad (Jaskolka 2004: 55).
annaabi.ee 
