Kaitse Kaitseb vooluallikaid, elektriseadmeid, juhtmeid Katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Jadamisi elektritarvitiga Elektrivõrkudes, liiklus vahendites jm seadmetes Sulavkaitse sulavast materjalist traat portselanist korgis Traat sulab, katkestab voolu Iga kaitse talub erineva tugevusega voolu Ühekordseks kasutamiseks Kaitsmepesa ja kaitsme voolutugevuse lubatavad väärtused on samad Bimetallkaitse kahest eri metallist kokkuneeditud plaat Plaat soojeneb, kaardub, katkestab voolu Kaks nuppu Saab kasutada korduvalt Ajaloost 1847. a mõtles LouisFrançoisClement Breguet välja mooduse kaitsmaks telegraafi jaamu äikese eest Pakkus välja algse sulavvkaitsme idee Selle patendeeris Thomas Edison aastal 1890 http://www.youtube.com/watch?v=C3AxoqXE8co Kasutatud materjalid "Füüsika IX klassile elektriõpetus" K. Timpmann http://www.youtube.com/watch?v=C3AxoqXE8co "Füüsika taskuteatmik" HP.Götz http://en.wikipedia
elektritarvititega Kaitsmetega varustatakse ka liiklusvahendid ning keerulisema ehitusega elektriseadmed Sulavkaitse Põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat. Sulavkaitsme traat on sellise läbimõõduga, et talub kestvalt teatud kindla tugevusega voolu, näiteks 10A. Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkeestab voolu. Sulavkaitsmed on ainult ühekordseks kasutamiseks. Bimetallkaitse Kõige tähtsamaks osaks on kahest eri metallist kokkuneeditud plaat. Voolu toimel plaat soojeneb, kuna eri metallid paisuvad soojenedes erinevalt, siis plaat kaardub Kui voolutugevus vooluringis ületab lubatud väärtuse, kaardub plaat sedavõrd, et katkestab voolu Pärast plaadi jahtumist võib kaitsmel olevale nupule vajutamisega taastada esialgse olukorra Kaitsmel on ka teine nupp, millega võib voolu katkestada, näiteks remonditööde korral Bimetallkaitset saab kasutada korduvalt. Automaatkaitselüliti On lüliti, mis voolutugevuse liigsel
1. Kuidas liigitatakse kaitsmeid? Kaitsmeid on mitut liiki. Levinud on sulavkaitsmed. Sulavkaitsme põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat. Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkestab voolu. Ta on ainult ühekordseks kasutamiseks mõeldud. Teda kasutatakse raadiotes, televiisorites ja teistes elektriseadmetes. Teiseks kaitsmeks, mida kasutatakse tänapäeval rohkesti, on bimetallkaitsmed. Tema kõige tähtsamaks osaks on kahest eri metallist kokkuneeditud plaat. Voolu toimel plaat soojeneb. Kuna eri metallid paisuvad soojenedes erinevalt, siis plaat kaardub. Kui voolutugevus vooluringis ületab lubatud väärtuse, kaardub plaat sedavõrd, et katkestab voolu. Bimetallkaitset saab kasutada korduvalt. 1. Millistel juhtudel võib inimene saada elektrilöögi? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Eluohtlik on vool tugevusega 0,1A
tehakse. Siis on ka juttu tööohutusest kuna ja miks peab midagi kasutama. Keredetailide ühendamise tehnoloogiad Auto kerdetailde ühendamise üks tehnoloogiast on keevitamine. Keevitusega keevitades liidetakse kaks detaili üksteisega kokku. Keevitusega saab keevitada metalle. Teiseks ühendamise tehnoloogijaks on neetimine. Kus tuleb ühendada kaks või enama detaili neetide abil. Neetliited on kinnisliited. Kokkuneeditud detaile on võimalik teineteisest eraldada üksnes neetide purustamise teel. Siis on Jootmine mis on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Liimimine on ka üks ühendamise tehnoloogiatest. Liimiga liimitakse kaks detaili oma vahel kokku. Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere. Keermesliites on detailid
U 600 eKr figuurid paljatest poistest ja riietatud naistest Kuros - tlk poiss/noor, kuni 3 m Seisvad Mitteliikuvad Frontaalne poos Üks jalg pisut ees Käed küljel Otsevaade Sageli näol kerge muie "arhailine naeratus" Pronksikunst: on säilinud kinke templitele. Olümpias, Dodonas, Aiginal avastatud tugevatest pronksipleki ribadest kokkuneeditud ja valatud kolmjalgu, mida kaunistavad loomade ja inimeste figuurid. VI saj tähtsaimad pronksimeistrid Samoselt, kes täiendasid pronksikunsti tehnikat. Vi ja V saj levib ka Kreeka mandril ja omandab seal suure tähtsuse: valatud sõjavankrid, kaitserüüd, tarberiistad jne. V jah I poolelt säilinud huvitavaid peegleid Kuldesemed: leitud haudadest, peamiselt sissepressitud ilustustega diadeemid õhukesest kuldplekist. Rhodos, Melos ja Deelos peamised leiukohad.
annaabi.ee 
