Michel Foucault Kuna ma hetkel veel ei valda prantsuse keelt sellisel tasemel, et lugeda Foucault esseed originaalis, pean usaldama tõlget. „Sõnad on tähistajate ja tähistatavate kokkuleppeline süsteem, mille ühiskond on kehtestanud.“ Sellest tulenevalt ka mõisted on kokkuleppelised. Võttes ette sama teose kaks tõlkija nägemused sellest, ongi märgata üsna erinevaid lähenemisi ja vabalt ümberkäimist sõnadega, mis üld kokkuvõttes siiski mahub kokkuleppelisuse raamidesse. Kirjutamine on märkida vaheline mäng. Kirjutamise mõte pole mitte kirjanduse, kui tegevuse näitamine vaid loomine. Foucault ettekande eesmärk on käsitleda autori ja teksti seost. Ehki ta mainib, et ei soovi teha ajaloolist analüüsi, siis siiski ta teeb seda. Sellest tuleb hiljem korduvalt juttu. Foucault arutleb näiteks kirjanduse seotusest surmaga. Ehk siis konkreetsemalt ta toob välja kreeklaste jutustuse või eepose kus kangelaste
в основании пирамиды норм находятся индивидуальные акты — решения судов, договоры, предписания администрации, которые тоже включаются в понятие права и которые тоже должны соответствовать основной (прежде всего конституционной) норме. 3.Lepingulise õigluse teooria ( kokkuleppelisuse) Rawls. -lepingulisuse teooria järgi põhinevad ausates tingimustes valitud õiglusprintsiibid inimeseks olemisel, mitte aga kuulumisel teatud kommuuni. -Samamoodi on ajalooliste omandiõiguste puhul eelkõige oluline omandi algne õiglane päritolu, mitte aga omaniku enda päritolu. -Õigussüsteemi põhifunktsiooniks on riigis teatud hüvede jagamine, siis õiglus peab andma vastuse selle kohta, kuidas millisest printsiibist lähtudes neid hüvesid jagada.
Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Vana-Kreeka nimevaidlus: kas sõnad on jumala antud või kokkuleppelised? Kokkuleppelisuse pooltargument: nimede olemasolu näitab, et sõnad on kokkuleppelised, sest ühenimelisi asju on olemasja nimesid saab vahetada. Nimeteooria teemal on sõna võtnud Platon („Kratylos“) ja Aristoteles. Keskajal võttis sõna Hobbes (1655), kes käsitles nime kui loogikamõistet ning võrdles sõnu ja nimesid tähistena. Gotfried W. Leibniz avaldas 1765 teoses keeleteadusliku aluse nimeteooriale. J. S. Mill käsitles nimesid 1843 „A System of Logic, Ratiocinative and
5. Kui on olemas Jumal, kes meid lõi oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. 6. Kui Jumal eksisteerib, siis on meil olemas veenev lahendus tulevaste põlvede probleemile. Lõppsõnaks · Usk ja religioon võib olla nii hea kui halva teenistuses. · Eetikal on sõltumatu väärtus, kas siis Jumal on olemas või ei. · Usk võib aga moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. 9. Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas Kokkuleppelisuse põhiidee Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad · Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil
annaabi.ee 
