Eesti oli alas mille Venemaa pidi endale saama. Eesti valitsus ei uskunud seda. See Pakt oli suure tähtsusega Eesti tulevikule ja nad ei uskunud seda. Eesti oleks pidanud suhtuma sellistesse asjadesse ettevaatlikumalt, sest siis nad oleksid suutnud midagi ära hoida. Teiselt poolt vaadatuna Venemaa esitas nõudmisi, millega kaasnesid ähvardused. Kuna Eesti riik püüdis sõda vältida, siis anti liiga kergelt Venemaa nõudmistele järele. Samas polnud neil ka valikut, sest usuti ausatesse kokkulepetesse. Pärast Molotivu-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid.. Ma arvan, et see leping muutis nii mõndagi, sest nüüd hakkas Eesti valitsus uskuma, et Molotov-Ribbentropi paktis oli salajane pool. Kuna Eestlastel polnud midagi teha siis nad pidid sellega leppima. Nüüd oli Venemaa saavutanud suure võimu Eestis, kuna neil olid siin omad sõjaväebaasid.
e) Pikaajaline orientatsioon näitab, kuivõrd on ühiskond pühendunud traditsioonilistele, tulevikku suunatud väärtustele nagu kokkuhoidlikkus ja püsivus. 2.3 Suhtumine aega ja ruumi Igapäevaelus võib inimestevahelises suhtlemises tekitada segadust suhe aega ja ruumi. Suhtumist võib lihtsustatult jagada kaheks. Monokroonse ajakäsitluse puhul olulised ajagraafikud ja lahterdamine. Fookuses on üks asi korraga ja ajakava niisama lihtsalt ei muudeta. Kokkulepetesse suhtutakse tõsiselt ning inimeste privaatsust ei häirita. Aega kasutatakse elu korrastamiseks. Polükroonset ajakäsitlust iseloomustab see, et üheaegselt toimub palju asju ja aega ei seata kunagi esiplaanile. Olulisemad on inimestevahelised suhted ja ajalist kokkulepet täidetakse vaid võimaluse korral. Ajagraafikuid muudetakse samuti tihti. Seetõttu leiavad paljud monokroonse kultuuri esindajad, et polükroonsed on kaootilised, polükroonsed vastupidi, et
märgatavalt jätkusuutlikuma ettevõttega. Kui see ei õnnestu, likvideeritaks ettevõte ökoloogilise pankroti kaudu ning järelejäävaid varasid müües soositaks neid kreeditore, kelle tegevus on suunatud keskkonnahoiule. Kas asjad arenevad just sellisel moel, pole teada. Ometi on selge, et olulised muutused senistesse leebetesse tehis-ja looduskeskkonna koosolemist reguleerivatesse ühiskondlikesse kokkulepetesse tulevad. Samuti on selge, et põlevkivi senisele kasutamsele jätavad oletuslikud tulevikureeglid vähe võimalusi. VÄLTIGEM ARENGULÕKSU! Me ei tea, millise majandusliku tähenduse omandavad fossiilsed mineraalid tulevikus. Vähemalt osa neist võivad anda uute tehnoloogiate rakendudes praegusest hoopis suuremat kasu ning juba seetõttu peaksime neid säästma. Kui aga põlevkivil (või mistahes muudel
Kui ühiskond on lõpetanud industrialiseerumise ning muutub teadmistepõhiseks ühiskonnaks, tekib väärtuste muutumises uus nihe suund eneseväljenduse väärtustamisele. 1.4 Suhtumine aega Monokroonne ajakäsitus · Aeg on lineaarne ja kulgeb minevikust tulevikku. · Aeg on jagatud segmentideks. · Olulised on ajagraafikud ja lahterdamine. · Fookuses on üks asi korraga. · Ajakava on kõige tähtsam, ta on püha ja muutmatu. · Ajalistesse kokkulepetesse suhtutakse tõsiselt. · Austatakse inimese privaatsust, teisi nende tegevuse juures ei segata. · Aeg on peaaegu käegakatsutav. Seda saab kulutada, säästa, veeta ja kaotada.Aega kasutatakse kui klassifikatsioonisüsteemi elu korrastamiseks. · Aeg eraldab inimesi üksteisest, pikaajalisi suhteid ei sõlmita. Polükroonne ajakäsitus · Aeg on pigem punkt kui lineaarne joon. · Aeg hõlmab minevikku, olevikku ja tulevikku. · Üheaegselt toimub palju asju.