seaduspärasusi – oma arusaamadele tõestusi. Üldjuhul keerab statistika inimeste intuitsioonil põhinevad arusaamad peapeale ja tõestavad hoopis muud. Üldjuhul on igal indiviidil oma arusaam maailmast ja maailma asjadest ning selle arusaamaga liigutakse kaljukindlalt elus edasi. Inimestel on kerge leida ja uskuda oma arusaamu kinnitavat informatsiooni kui ümberlükkavat infot. Alati eelistatakse positiivseid tõendeid ja inimese enda hüpoteesidega kokkulangevaid tõendeid. Inimestel on ka kergem uskuda ja tavaliselt peetakse tõesemaks neid uusi tõendeid mis langevad kokku või on sarnased nende varasemate seisukohtadega. Indiviidi tõekspidamisi ja käitumist mõjutab ka väga see info mis on temale kättesaadavam kui teistele. Tekstis toodi näide arstidest – neil kes puutuvad kokku kopsuvähki haigestunutega on lihtsam mõista suitsetamise kahjulikkust ja sellest loobuda kui nende kolleegidel kes selliste juhtumitega igapäevaselt kokku ei puutu
Poeetika lahushoidmine keeleteadusest on garanteeritud vaid siis, kui keeleteaduse ala lubamatult piirata. Kaks olulisimat probleemi, mis puutuvad kokku strukturaallingvistikaga: ,,keele monoliitsuse hüpoteesi" kordamine ja "ühe keele siseste erinevate struktuuride vastastikuse sõltuvuse" probleem. Kahtlemata on iga kõneleja ja iga kogukonna jaoks oma keeleühtsus, kuid see üleüldine kood esindab vastastikku seotud allkoodide süsteemi; iga keel hõlmab mitmeid kokkulangevaid struktuure, millest igaüht iseloomustab erinev funktsioon. Keelt tuleb uurida kõigis tema erinevates funktsioonides, kuid enne poeetilise funktsiooni üle arutlemist tuleb paika panna selle koht teiste keelefunktsioonide hulgas. Nende funktsioonide kokkuvõte nõuab iga kommunikatsioonielemendi ülevaadet. Kommunikatsioonisüsteemis saadab saatja sõnumi vastuvõtjale. Selleks et toimida, nõuab sõnum konteksti, mis on vastuvõtja poolt haaratav ning kas sõnaline või sõnastatav; koodi
Keerukas luua, kuna peame looma hindamise kindla ametikoha jaoks. Skaala loomine: peame koostama nimekirja töödimensioonidest, mis selle töö puhul olulised on; peab kõigi dimensioonide puhul head ja halba käitumist kirjeldama (tunneb kõiki lilli, kastab neid 2x nädalas v kastab üle, liiga harva vm); püüame need käitumuslikud näiteid järjekorda panna (hea, soovitav käitumine, halb). Aus süsteem, erinevad hindajad saavad reeglina kõige rohkem kokkulangevaid tulemusi. Skaala sobib eelkõige nende tööde puhul, kus käitumine on oluline (nt teenindusvaldkond, stjuardessid.. nende puhul väga oluline. Piloodi puhul jälle käitumine väga oluline pole, rohkem loeb oma töö oskamine). -Vahel kasutatakse käitumise hindamisel summaarset hindamist kasutatakse lisameetodina, kui on alust arvata, et juht on töötajate diferentseerimisega raskustes (kipuvad üle v alahindama).. sellisel juhul tuleks tulemused järjestada.
kaevandamisel - väljakkaevandamine - maavara kaevandamine toimub suurel pindalal; kasutatakse freesturba tootmisel · allmaakaevandustes; altkaevandatud on meil põlevkivi (Ida- ja Lääne-Viru kaevandused), fosforiiti (Ülgase ja Maardu kaevandused), liivakivi (Aruküla ja Piusa kaevandused), diktüoneemaargilliiti (Sillamäe kaevandus) Kaevandustega kaetud pindalade kohta võib leida mitmesuguseid, mitte kokkulangevaid andmeid. Pärast maavara ammendamist ja/või kaevandamise lõpetamist tuleb karjäärid ja murrud nõuetekohaselt rekultiveerida. Seda kohustavad ranged nõuded, sest eestlaste mõtteviisis domineerib maaviljeluse prioriteet. Seetõttu on mullale rekultiveerimise nõuetes osutatud suurt tähelepanu. Meil on suund anda kaevandatud alad tagasi mitte loodusele vaid maakasutajale. Viimasel ajal on hakanud levima ka arvamus, et kaevandatud alade loodustumine võib rikastada