määratlevad end rahuvusena. Lääne-Euroopa arusaam oli, et rahvust ühendab territoorium, riik ning rahvus on ülesehitatud kodakontsusele. Poliitilsed tõekspidamised on olulised. Ida-Euroopas arusaam oli, et etniline ja kultuuriline kuuluvus on olulised. Poliitlised tõekspidamised ei ole eriti olulised. b. Rahvusliku liikumise põhjused – Viini kongressil taastati Euroopas absolutislik valitsemiskord, ei arvestatud rahva nõudmistega ja kokkukuuluvustundega. Rahva õigus ja sõnavabadust piirati väga, kuid rahvas muutus julgemaks ja rahvuslik liikumine kogus aina rohkem hoogu. Itaalias, Saksamaal, Kreekas, Madalmaades, Hispaanias ja mujal puhkesid meeleavalduse, nõuti rahvale kõrgemat võimutäiust, konstitusiooni, parlamentaarset valitsust, kodanikuõigusi. Austri ja Osmanite impeeriumi rahvas hakkas taotlema võõrvõimust vabanemist. Itaalias ja Saksamaal sooviti rahvuslikku ühtsust.
minevikku Mõju poliitikale Mõju kultuurile Viini kongressil taastati Euroopas absolutistlik Tärkas huvi oma keele ja kultuuri vastu. Leiti, valitsemiskorraldus, mis ei arvestanud rahva et igal rahvusel peaks olema ühtne kirjakeel. nõudmiste ega tärganud Keeleteadlased asusid koostama sõnastikke ja kokkukuuluvustundega. Paljud patrioodid ja grammatikaid, ajaloolased uurisid rahvuste haritlased, kes olid Napoleoni ajal lootus- minevikku ja kirjutasid neile ajaloo, rikkalt oma maa vabaduse eest võidelnud, olid kunstnikud ja kirjanikud ammutasid innustust selle üle väga nördinud. Peagi hakati rahva pärimustest ja ajaloost. rahvuslikult meelestatud inimesi jälitama ning Rahvuslik mõtteviis koondas rahvamasse, nende kodanikuõiguste taotlusi alla suruma
karaktereid, kus välimuse tearavat joont saab ära kasutada - veidrad vanamehed (nt Õpetaja Bubus ja Lible) 1920 1920 Plaanisid ka ise õppestuudiot. Kevadel lõpetas keskkooli ja astus TÜ õigusteadust õppima (8 semestrit) samal ajal ka konservatooriumi. Elas tglt Tallinnas. Paul Sepp avas erateatristuudio. Sepp tõi vene kooli ja Moskva Kunstiteatri traditsioonid. Lõpetasid Dramaatilise Ringi tegevuse ja läksid Sepa juurde. 11.oktoober 1920. Millest arenes välja kokkukuuluvustundega mõttekaaslaste kogudus/vennaskond. Stuudio riiklikku toetust ei saanud, Sepp õpetas üksi, kunstnik, halb majandusmees, heitlik ja järjekindluseta. Loodi kõrvale sepa ja õpilastega Draamastuudio Ühing, mis võttis erastuudio üle. Ühing võis toetust saada ja erinevalt teistest seltsidest võis sellesse ühingusse kuuluda ka näitlejad. Õpilaste esindajana kuulus ühingusse koos Nerepiga ka Kalmet (õppeplaani koostamise komisjoni).