Sel juhul võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis lahutada ning tekitada pingeid, mis on viinud mitmes riigis isegi vägivalla ja relvakonfliktideni. (nt Jugoslaavia kriis, Lähis-Ida konflikt). Kui riik ei suuda tagada iga inimese võrdset kohtlemist, kui mõned kultuurigrupid tunnevad ennast eraldatuna või tõrjutuna, võib multikultuuriline ühiskond kiiresti kokku variseda. Seetõttu on vajalik, et riigi juhid oskaksid hinnata ja toetada erinevate rahvusrühmade kokkukuulumisetunnet, austades samal ajal vajadust säilitada rahvuslikud ja kultuurilised omapärad. Viimaste statistiliste andmete kohaselt on 86% eestlastest arvamusel, et isegi kõige erinevamad rahvused on suutelised ühes ja samas riigis heanaaberlikult kõrvuti eksisteerima. Ligikaudu 3/4 leiavad, et erisuguste keelte ja kultuuride kooseksisteerimine muudab elu huvitavamaks ja rikkamaks. Värskest Eesti 2006. aasta inim-arengu aruandest ilmneb eestlaste suur sotsiaalne ebavõrdsus, mis
Sel juhul võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis lahutada ning tekitada pingeid, mis on viinud mitmes riigis isegi vägivalla ja relvakonfliktideni. (nt Jugoslaavia kriis, Lähis-Ida konflikt). Kui riik ei suuda tagada iga inimese võrdset kohtlemist, kui mõned kultuurigrupid tunnevad ennast eraldatuna või tõrjutuna, võib multikultuuriline ühiskond kiiresti kokku variseda. Seetõttu on vajalik, et riigi juhid oskaksid hinnata ja toetada erinevate rahvusrühmade kokkukuulumisetunnet, austades samal ajal vajadust säilitada rahvuslikud ja kultuurilised omapärad. Viimaste statistiliste andmete kohaselt on 86% eestlastest arvamusel, et isegi kõige erinevamad rahvused on suutelised ühes ja samas riigis heanaaberlikult kõrvuti eksisteerima. Ligikaudu 3/4 leiavad, et erisuguste keelte ja kultuuride kooseksisteerimine muudab elu huvitavamaks ja rikkamaks. Värskest Eesti 2006. aasta inim-arengu aruandest ilmneb eestlaste suur sotsiaalne ebavõrdsus,
Sel juhul võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis lahutada ning tekitada pingeid, mis on viinud mitmes riigis isegi vägivalla ja relvakonfliktideni. (nt Jugoslaavia kriis, Lähis-Ida konflikt). Kui riik ei suuda tagada iga inimese võrdset kohtlemist, kui mõned kultuurigrupid tunnevad ennast eraldatuna või tõrjutuna, võib multikultuuriline ühiskond kiiresti kokku variseda. Seetõttu on vajalik, et riigi juhid oskaksid hinnata ja toetada erinevate rahvusrühmade kokkukuulumisetunnet, austades samal ajal vajadust säilitada rahvuslikud ja kultuurilised omapärad. Viimaste statistiliste andmete kohaselt on 86% eestlastest arvamusel, et isegi kõige erinevamad rahvused on suutelised ühes ja samas riigis heanaaberlikult kõrvuti eksisteerima. Ligikaudu 3/4 leiavad, et erisuguste keelte ja kultuuride kooseksisteerimine muudab elu huvitavamaks ja rikkamaks. Värskest Eesti 2006. aasta inim-arengu aruandest ilmneb eestlaste suur sotsiaalne ebavõrdsus, mis