Teised olulisemad energeetika keskkonnamõjud on väävli- ja lendtuhaheitmete sattumine atmosfääri. Peamiselt põlevkivienergeetikast lähtuvalt väljub Eestist väävliheitmeid atmosfääri kaudu 1,4 korda rohkem kui neid tuleb Eestisse väljastpoolt. NO3 osas saab aga Eesti väljastpoolt ligi kaks korda rohkem heitmeid kui ise oma territooriumilt väljastab. Lähituleviku probleem on CO2 emissiooni vähendamine, mis nõuab investeeringuid energiatootmise efektiivsuse suurendamiseks ning kokkuhoiumeetmete rakendamiseks. Energeetika keskkonnamõjude leevendamine toimub vastavalt keskkonnastrateegia tegevuskavale energeetikasektoris. Riigikogu poolt 1998. a. veebruaris kinnitatud kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava on dokument, milles prognoositakse energeetika arengut peamiselt aastani 2005 ja käsitletakse põhimõttelisi arengusuundi kuni aastani 2018. Võtmeküsimus on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise areng
tootmisettevõtted ei loo Idas tõsiseid kodumaiseid sidemeid, on industrialiseerimise protsess madal. Tulemuseks on mjanduslanguse ajal riigi rahanduse halvenemine. Baltiriikide kokkuhoiupoliitika, mida kunagi polnud(..that never was) Balti riikide, eriti Eesti, edu kokuhoiupoliitiak muutub arusaadavamaks pärast 2008 aasta kriisi. Autorid väidavad, et Balti taastumine on oluliselt ajendatud läbi varjatud protsesside mis esinevad asümmeetrilises inegratsioonis, mitte läbi kokkuhoiumeetmete. 2009 aastal tundus, et kõige hullem on möödas ning 2010 hakkas tööhõive taas tõusma. Eksport tõusis ja arveldusarvetel oli ülejääk. Kas nende arengute põhjal on tõesti võimalik järeldada et kokkuhoiumeetmed ja siseturu devalveerimine aitas? Lähem uurimine näitab, et Baltri riikide taastumine ei ole siseturu devalveerimise tagajärg vaid pigem teiste faktorite olemasolu, mis ei ole Baltri riikide võimuses.
Teised olulisemad energeetika keskkonnamõjud on väävli- ja lendtuhaheitmete sattumine atmosfääri. Peamiselt põlevkivienergeetikast lähtuvalt väljub Eestist väävliheitmeid atmosfääri kaudu 1,4 korda rohkem kui neid tuleb Eestisse väljastpoolt. NOx osas saab aga Eesti väljastpoolt ligi kaks korda rohkem heitmeid kui ise oma territooriumilt väljastab. Lähituleviku probleem on CO2 emissiooni vähendamine, mis nõuab investeeringuid energiatootmise efektiivsuse suurendamiseks ning kokkuhoiumeetmete rakendamiseks. Energeetika keskkonnamõjude leevendamine toimub vastavalt keskkonnastrateegia tegevuskavale energeetikasektoris. Võtsin siit http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_15energeetika.html#2
annaabi.ee 
