On korraldatud erinevaid kampaaniaid Eesti puhtana hoidmiseks ,,Teed puhtaks," ,,Teeme ära" jpm. Inimesed võtsid neist kampaaniatest üpriski aktiivselt osa. Oli märgata, et Eesti tee ääred ja metsa alused muutusid tunduvalt puhtamaks. Inimesi Eestis on erinevaid. Kuid enamjaolt on inimesed meie riigis töökad, tugevad, tasakaalukad, arenemisvõimelised, kokkuhoidvad ja sallivad. Sama võib öelda ka Eesti riigi kohta. Maailmas tuntakse Eesti riiki kui ühte väikest, tasakaalukat, kokkuhoidvat ning arenemisvõimelist riiki. Tänu nendele iseloomujoontele pole Eestis ka sõdu, nii nagu on näiteks Iraagis või Afganistanis. Läbisaamine teiste riikidega on samuti Eestil hea. Eesti riik hoolib oma rahvast nii nagu hoolivad inimesed Eesti riigist. Inimesed tunnevad huvi riigi käekäigu vastu ning riik mõtleb, kuidas oleks inimestel parem meie riigis elada. Praeguse majanduskriisi ajal on eriti hästi näha, kuidas
Taksojuht Ever ütles reisijale: ,,Ära prõmmi, ega see traktor ei ole!" Enda arvates sain muudetava käitumise hinnanguvaba kirjelduse ja kokkuvõtliku soovi edastamisega edukalt hakkama. Huvitav on jälgida suhtluspartnerite reaktsioone vastavalt kasutatavatele suhtlemistehnikatele. Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu küla koerale, nii koer külale. Kasutatud kirjandus: 1. Krips, H. (2011). Klassijuhtimine. Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi. Tartu: Atlex. 2. Krips, H. (2011). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tart: Atlex. 3. Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Tartu: Atlex.
rääkida. Jälgisin, et kuulaja rollis olles ei katkestaks kõnelejat. Vestluse alguses oli minu vestluspartner pahur ja negatiivselt meelestatud. Vestluse käigus ta tajus, et teda kuulati ja temast hooliti. Minu oskusliku kuulamise ja ümbersõnastamise tulemusel ta leebus ja vestlus kulges edasi sõbralikus õhkkonnas ja üksteisemõistmises. Kasutatud kirjandus: 1. Krips, H. (2011). Klassijuhtimine. Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi. Tartu: Atlex. 2. Krips, H. (2011). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tart: Atlex. 3. Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Tartu: Atlex.
määrab paika mehe ja naise vahelise teineteise austamise, lugupidamise. Eriti mehel naise vastu, sest ta on näinud mida naine on suuteline kannatama ja kui palju endast õnneks andma. Natuke hiljem kujuneb selgelt välja kes täidab kodus lapsega tegelemise kohustust ja kes töötamise kohustust. Saab selgeks kes mis asjadega tegeleb ja mis kohustused kummalgi vanemal on. 4.Milline on teie arvates õnnelik lapsepõlv? Õnnelik lapsepõlv on minu jaoks perekond ja kodu. Kui omad kokkuhoidvat perekonda, tugevate iseloomudega ema ja isa ning hoolivaid õdesid vendi. Kui sul on oma kindel kodu, oma tuba. Kui pere väärtustab koos olemise aega ja veedetakse aega koos (jõulud, nädalavahetus, saunapäev). Kui peres puuduvad pinged ja valitseb rahu ning vanemate vaheline armastus, mis lapsi mõjutab ja mis neile kandub. Rahu ja kindlustunne on ilusa lapsepõlve võti. Seda ei peaks üheltki lapselt ära võtma. 5.Laps elab koos ema ja kasuisaga. Lapse enda
annaabi.ee 
