Püsimis aastaid arvestades on NS V Liidul olnud, aga väga vähe valitsejaid. Olenemata kõigest sellest ta siiski lagunes. Kuid mis olid siis lagunemise põhjusteks ning mis aitas NSV Liidul niikaua püsida. Üks kokkuhoidvaid jõude oli valitsuspoliitika ja ideoloogiad. Kommunism aitas säilitada korda ning kehtestada nõuded. See ühendas sealseid inimesi ning kõigil olid käitumiseks kindlad reeglid. Riiki suudeti kontrollida ning seal toimuv oli samuti kontrolli all. Teiseks kokkuhoidvaks jõuks oli rikkalik loodusvarade omamine. See andis nende majandusele rikkuse ning tegi nende riigi vajalikuks ja oluliseks. Lagunemisele aitasid kaasa paljud asjaolud.Üks neist oli sotsialismileeri lagunemine. Toimusid suured vastupanuliikumised Poolas ja Tsehhis. Poola majanduse kokku varisemine. See kõik avaldas ühtlasi mõju NSV Liidule, mida koos hoida oli üsnagi raske . Lagunemises süüdistatakse enamjaolt Mihhail Gorbatsovi, kes viis NSV Liidu lagunemise lõpuni
kultuuri esindajaid. Lühikese ajaga on aga ka kunagised rahvusriigid, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Soome muutunud tõelisteks rahvaste paabeliks ning ei ole ime, et üha häälekamalt õigusi nõudvad sissetulijad kohalike halvakspanu teenivad. Kui suurriikide puhul ei ohusta taoline immigratsioon algse rahva püsimajäämist, siis väikeriikide puhul muutub see küsimus aina sagedasemaks. Eestlasi oma miljonilise hingearvuga on peetud kokkuhoidvaks, kuid samas on meid kritiseeritud sallimatuses ja suutmatuses leppida vähemusrahvuste nõuetega. Kuigi see ei pruugi kõigile meeldida, on see võimaldanud meie rahvaarvu kahanemist aeglustada. Mis sallimatust põhjustab, on stereotüübid ja kultuuride erinevus. On üldiselt teada, et eestlased on kinnised ja visad hoogu sisse saama. See viib meid nii mõnigi kord konflikti venelaste ja muude slaavlastega, kuna nemad on loomult temperamentsemad. Sageli tabame end mõttelt ka
Üha vähem mõeldakse meie esivanematele, kes nägid palju vaeva, et saada meile oma riik. Riik , kus elaksid rahulikult ja õnnelikult nende järeltulevad põlvkonnad kes oleksid uhked ja jääksid oma kodumaale truuks. Tahaksin loota, et meie väike Eesti rahvas jääb püsima, et meie rahvas leiaks taas selle ühtsus tunde, mis tooks neid taas ühtse rahvana kokku. Eestlane olla on uhke ja hää on tuntud lauluread mis on teinud meie rahva kokkuhoidvaks loodan, et ka nüüd kui on möödunud nii palju aastaid suudab meie rahvas siiski hoida seda ühtsus tunnet, ega lahku oma kodumaalt. Eestlane olla on uhke ja hää need on need imelised sõnad mis püsivad veel paljudes eesti inimeste südames. Loodan, et nii mõnigi teie seast on uhke selle üle, et on Eestlane ning hoiab alati südames ühtsustunnet.
Esimene pianist, kes andis soolokontserdi üksi. Sageli improviseeris. Püüdles klaverimuusikaga orkestrisarnase, jõulise ja värvika kõla poole. 11. Jean Sibelius (1865-1957) ja Edvard Grieg (1843-1907) Sibelius kirjutas programmilisi sümfoonilisi teoseid, kuid Krieg oli tuntud kui arvukate omapäraste lühipalade kirjutajana. Sibelius kirjutas Soome rahvale vabadushõngulisi teoseid, mis muutsid rahva kokkuhoidvaks, seda rahvusliku liikumise ajal vene võimu vastu. Grieg oli aga rahvusliku Norra koolkonna üks alustala panijtest. Konspekt 12. Ooper: Vaatus-> Pilt -> Stseen 1. Näitekunst 2. Muusika 3. Kujutavkunst 4. Kirjandus 5. Koreograafia 13. 19.saj oli ooperi kriisiaeg. Itaalias bel canto (tegevus tagaplaanil), Prantsusmaal liiga pikad balletinumbrid, Saksamaal alternatiivsem Singspiel. 14
nii tema mulle. Karksi vanasõna ütleb. "Maaema, Sa andsid mulle, nüüd toon ma Sulle võta vastu, mis ma Sinu käest saand olen!". Inimesed ei hävitanud loodust, sest kardeti, et siis võib hing teda kas metsa eksitada, vette uputada või maa anda haiguse. Elu metsas ei võimaldanud suures karjas elamist, vaid sundis nii loomi kui ka inimesi perekonniti elama. Ka meie kaasaegset eestlast peetakse pigem eraklikuks oma perekonnaga kokkuhoidvaks. Tänapäeval on eestlaste hulgas küllalt selliseid inimesi, kes peavad ennast looduse valitsejateks ja rikastumise eesmärgil on valmis metsi langetama ja salaja loomi küttima. Lugupidamatust looduse vastu näitavad üles ka olmeprügi metsa all ning mahajäetud okstest risustatud raielank pärast puidu väljavedu metsast. Me peaksime suhetes loodusega olema rohkem sarnased oma muinasaja esivanematele.
annaabi.ee 
