seostub sooleepiteeli rakkude membraanile ja indutseerib endotsütoosi. Vabaneb fagolüsosoomist (lüüsib hemolüsiiniga membraani) tsütoplasmasse. Listeria saab rakus edasi liikuda ja ka rakust rakku tungida, kasutades peremeesraku aktiinituubuleid. Fagolüsosoomis peab vastu, kuna toodab SODi. Oraalsed streptokokid LÕPP (streptokokilaadsed bakterid ülal). *Staphylococcus. G (+) kokid, diameeter 0.5-1.5 m. Nimi tulnud kreekakeelsest sõnast "staphyll", mis tähendab kobarat ja "kokkos", mis tähendab tera. On kas üksikult, paaris, tetraadidena, lühikeste ahelatena või moodustvad viinamarjakobaraid. Võivad olla kollaselt pigmenteerunud. Pigment ilmneb aerobioosis kasvatamisel. Rakkudel võib olla ka kapsel. Liikumatud, asporogeensed. Fakult. anaeroobsed, katalaaspos. Peptidoglükaanile on iseloomulikud glütsiinirikkad sillad tetrapeptiidide vahel. Reas on 5-6 glütsiini (Gly). Sellistest Gly sisaldavatest sildadest tuleneb ka see, et stafülokokid
Seedekulgla mikrobioota kujunemine § Sünnihetkel on seedekulgla steriilne, kuid sisenevad esmase toitumisega. § Esmane kolonisaator sõltub toidu liigist. Rinnaga toitmisel 90% Bifidobacterium. Koliformseid ja streptokokke ka, aga vähem. Kunsttoidul imikutel halvem mikroobide koostis! § Kui lülitada ümber kunstlikule toidule, siis lisanduvad Lactobacillus, streptokokid, koliformsed, bakteroidid jne. Stafülokokid Kreeka k. - "staphyll" - viinamarja-kobar, "kokkos" - tera, mari. § Genus Staphylococcus - vähemalt 32 liiki § Koagulaas positiivne - S. aureus § Koagulaas negatiivsed (CNS või CONS) - S. epidermidis, S. saprophyticus, S. hemolyticus jt. § Diameeter ~ 1 µm, moodustavad kobaraid. Vedelkultuuris kokid ka üksikuna, paaris, tetraadidena, ahelatena. § Noored kultuurid Gram- positiivsed, vananedes muutuvad Gramnegatiivseteks. § Liikumatud, eoseid ei moodusta. S. aureus kasv ja elutegevus 3 § Kasvavad lihtsöötmetel, aeroobsetes ja
jõhvikaliiki omaette perekonnana (Oxycoccus Adans.) kuid sama tihti leiavad jõhvikliigid käsitlemist koos mustikatega.. Eestis kasvab looduslikult 3 liiki, liikide koguarv perekonnas on ühtedel andmetel 300-400, teistel vaid 150 (200), kasvades lähisarktikast troopika mägedeni, mõned liigid kosmopoliitse levikuga. Perekond jõhvikas (Oxycoccus Hill) [oksükókkus] Oxycoccus on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest oxys = terav, hapu ja kokkos = mari. Perekonda kuuluvad roomavad, peente nõrkade võrsetega kääbuspõõsad, milliste võrsed puituvad teisel aastal. Lehed vahelduvad, igihaljad, pealt punaka varjundiga, alt vahakihi tõttu valkjad, terveservalised, leheservad veidi allakäändunud. Õied enamasti ühekaupa, harvem sarikjates õisikutes võrsete tipuosas eelmise aasta lühivõrsetel, neljatised, roosad, tolmukaid 8, putuktolmlejad. Vili on neljaosaline sileda pinnaga roosa kuni punane mari. Liigid eelistavad
Viljaks on viiepesaline kupar, seemned väikesed, pruunid; viljad valmivad ja seemned varisevad hilissügisel. Paljunemine peamiselt vegetatiivselt, seemned vajavad idanemiseks valgust ja pidevalt niisket pinnast. Kasutamine: rahvameditsiinis on olnud kasutusel hingamisteede haiguste raviks. Hanevits on nõrgalt mürgine andromedotoksiini sisalduse tõttu. HARILIK JÕHVIKAS e. kuremari, Vaccinium oxycoccus; oxycoccus (kr.k.); sõnadest oxys hapu, kokkos mari. Mustikaline. Kasvukoht: eelistab valgusrikkaid hõreda rohustu ja lopsaka turbasamblakattega märgi siirdesoid ja rabasid; varjukatel kasvukohtadel ei õitse. Kuivendamisel hävib, selle tõttu on kuivendusasteme indikaatoriks. Harilik jõhvikas on mitmeaastane roomav kääbuspõõsas nõrkade maadjate vartega. Teisel aastal võr-sed puituvad ja kestendades kaotavad osa koort, võrsetel on rohkelt lisajuuri. Lühivõrsed ja
annaabi.ee 
