Kokaiin C17H21NO4 Avastamine · Kokataime avastasid Inkad · Euroopasse jõudis kokaiin 1750.aastal · Eestisse jõudis kokaiin 1993.aastal Mis see kokaiin on? · Kohev valge pulber · Kesknärvisüsteemi erutav aine · Lõhn võib meenutada bensiinilõhna · Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi alkaloididel. · Kokaiini kasutatakse meditsiinis · MIKS ON KAHJULIK? · Tekitab tugevat sõltuvust · Vigastab nina limaskesta · Pidevalt tarbides tekitab närvilisust, kõikuvat meeleolu, unetust ja mälukaotusi. · Huvitavaid fakte · Hispaanlastest orjapidajad käskisid oma orjadel kokalehti närida, et nad erksamini tööd teeksid. · Populaarne jook CocaCola oli algselt rohelist värvi ja sisaldas kokaiini 1903. aastani · USAs kasutusel olevast rahast on 97%l kokaiinijäljed. · TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
KOKAIIN Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde ja on sõltuvust tekitav Inkad kummardasid kokataime, uskudes selle olevat jumalikku päritolu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini 1903. aastani. Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks Leidumine looduses
KOKAIIN Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde ja on sõltuvust tekitav Inkad kummardasid kokataime, uskudes selle olevat jumalikku päritolu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini 1903. aastani. Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks Leidumine looduses
Kokaiin Avastamine Kokataime avastasid inkad. Taime tarbisid üldiselt valitsevad klassid, aga jagati ka sõduritele, töölistele ning sportlastele nälja peletamiseks. Euroopasse tõi kokapõõsa J oseph de J assin 1750. aastal. Puhta kokaiini isoleeris kokataimest esimest korda 1855.a saksa keemik Albert Niemann. Leidumine ja tootmine Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas, Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ecuadoris,
Ülemaailmse narkosõja ainus strateegia on seni olnud keeluseadus. Uimastite tarvitamine 10 on ebaseaduslik, müümine ja tootmine samuti. Kui vahelejäänud tarvitajad ja kaubitsejad lõpetavad vanglas, siis teisiti on lugu tootjatega, kelleks on valdavalt endale ja oma perele elatist teenivad talupojad. Rahaga, mille arenenud lääneriigid kulutavad Colombia kokataime ja Afganistani oopiumimooni põldude hävitamiseks, võetakse ühtlasi leivakannikas põlluharija ja ta pere käest. Olgu mainitud, et pahatihti ei hakka talupojad uimastitoorainet kasvatama isegi mitte vabal tahtel. Mõnigi kord minnakse keelatud kraami kultiveerimisele üle siis, kui traditsiooniliste kultuuride, nagu tee, kohvi, banaanide ja maisi ning muu teravilja hinnad langevad drastiliselt või kaob nõudlus
Kokatootjad riigid on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia. Kokapõõsas võib kasvada poolteise meetri kõrguseks. Taime õied on valged, lehed tumerohelised ja ligikaudu viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Ajalugu Inkadel on legend, mille järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal NIDA. Inkad kummardasid kokataime, kuna uskusid, et taimel on jumalik päritolu. Legendi järgi lõid jumalad inti (kokaiini), et vähendada nälja- ja januhäda. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Kokalehtede närimine on ammune traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas. Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse, mida siis näritakse ja seejärel alla neelatakse
raseduse ajal.Kuna on tõestatud toime ajurakkudele,vererõhule,ülekuumenemisele ning ka anoreksia(isutus),siis see peaks veenma rasedat naist ecstasyst loobuma.MDMA kasutamisel on naistel kirjeldatud 5 menstruatsioonitsükli muutusi,aga need võivad olla seotud intensiivse füüsilise koormusega reivitantsul. 1.2 KOKAIIN 1.2.1 Ajalugu Inkade legendi järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal. (NIDA) Inkad kummardasid kokataime,uskudes selle olevat jumalikku päritolu,päikesejumala kingitus.Legendi järgi lõid jumalad inti,kokaiini,et vähendada nälja-ja janupiinu.Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid,ent seda jagati vahel ka sõduritele,töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks.Puhast kokaiini hakati valmistama 1860.aastate alguses.Mõnda aega kasutati kokaiini meditsiinis universaalainena,seda sisaldasid mitmed patentravimid.Ka
annaabi.ee 
