temmitud nuga. Sepistatud noa tera ja kahva vahel on kaelus, mis tekib sepistamise käigus. Nugade tüübid Sõltuvalt kasutuseesmärgist võib noa lõikeserv olla kas sirge, kaardus, sile, laineline, saehambuline (hõredate või tihedate hammastega) või kombineeritud. Noaots võib olla vormitud erineval viisil teravaks või ümaraks. Kasutuse seisukohast on oluline tunda hästi nugade omadusi. Nuga ei ole soovitav kasutada muuks otstarbeks, peale selle, milleks nuga mõeldud on. Kokanoaga ei tohiks hakkida ega painutada, samuti ei tohiks seda kasutada pannispaatlina. Luude, kõhrede, kõõluste, vms. jõudu nõudvate materjalide käsitsemiseks valmistatakse näiteks singiluunuge, raskeid lihanuge ja eri raskusega köögikirveid. Kõige tavalisem noa lõikeserv on sile, kuna see sobib väga mitmeks otstarbeks. Sile ja terav lõikeserv on vajalik sel juhul, kui soovitakse, et lõikepind oleks võimalikult puhas ja tasane, nii et toore liha, puuviljade või köögiviljade
mõlema käega ja tera on n-ö kiikuv.Kokanoka tera on sageli 18 28 cm pikk, need noad on laiapoolsed ja üsna jäigad. Laiateralise noaga on võimalik saavutada sirgeid ja nägusaid lõikepindu. Sileda ja terava serva mõte seisneb ka selles, et toorena lõigatavast puuviljast või lihast imbuks lõikelauale võimalikult vähe mahlasid. Kuumal praepannil sulgub lihatüki sile pinnafaktuur kiiresti, mille tulemusel jäävad maitset andvad lihamahlad lihatüki sisse ning see ei kuiva. Terava kokanoaga saab viilutada ka tomatit, krõbedat saia, lõigata porrulaugu ja kurgi hõlpsasti õhukesteks liistakuteks, tükeldada ja viilutada kõvu juurvilju, lõigata liha ja kala, koorida ja hakkida sibulaid, purustada tera küljega küüslauku ja pipart jne. Merilin Jürine Noad Praenuga Praenuga on keskmise pikkusega (15 20 cm) ja selle lõikeserv on sile või saehambuline.
mõlema käega ja tera on n-ö kiikuv.Kokanoka tera on sageli 18 28 cm pikk, need noad on laiapoolsed ja üsna jäigad. Laiateralise noaga on võimalik saavutada sirgeid ja nägusaid lõikepindu. Sileda ja terava serva mõte seisneb ka selles, et toorena lõigatavast puuviljast või lihast imbuks lõikelauale võimalikult vähe mahlasid. Kuumal praepannil sulgub lihatüki sile pinnafaktuur kiiresti, mille tulemusel jäävad maitset andvad lihamahlad lihatüki sisse ning see ei kuiva. Terava kokanoaga saab viilutada ka tomatit, krõbedat saia, lõigata porrulaugu ja kurgi hõlpsasti õhukesteks liistakuteks, tükeldada ja viilutada kõvu juurvilju, lõigata liha ja kala, koorida ja hakkida sibulaid, purustada tera küljega küüslauku ja pipart jne. Merilin Jürine Noad Praenuga Praenuga on keskmise pikkusega (15 20 cm) ja selle lõikeserv on sile või saehambuline.
neid kasutatakse toitude maitsestamiseks. Essentsid on maitseainete ekstraktid, mis on segatud vastavate lahustitega ja edasikandjatega, et neid oleks kergem töödelda. Essentsid on suurema kontsentratsiooniga kui samad looduslikud maitseained. Edasikandjateks on alkohol või õli. Kokanuga on kõige suurem, aga see-eest kõige mitmekülgsem lõikamis vahend. See leiab tavaliselt kõige rohkem kasutust ja selle pikkus jääb enamasti vahemikku 35-45 cm. Kokanoaga saab tükeldada, viilutada, kuubikuteks. Vajaduse korral sobib kokanuga asendama teisi nugasid. Köögiviljanuga Leivanuga on kõige pikem nuga. Sarnaselt praenugadele on ka sellel sakiline serv, mis laseb leiba ja saia kergemalt viilutada ega vajuta seda lapikuks. Fileerimisnuga kasutatakse kalade fileerimiseks. Noa käepide peab olema puust või karedapinnalisest plastmassist, et see ka niiske käega lõigates turvaline oleks. Noatera peab olema kitsas, piisavalt pikk ja painduv