kohta pärima. Soldat ütles, et ta on elus, kuid tal läks halvasti nimelt pomm olevat põletanud ta näo ning nägu on pisut must. Seejärel suundus Maret koju ning vaatas kukrut. Seal oli raha mõned omamaa ja mõned võõrad rahad. Maret mõtles, et pojal pidavat siis eriti palju raha olema, et usaldas selle esimese ettejuhtuva kojusõitja kätte. Teades, et poeg on elus, sai Maret sellest suurt innustust juurde. Nüüd ootas ta juba poega koju. Raha plaanis ta samuti alles hoida poja kojutulekuni. Ühel ööl ärkas Maret üles, sest kuulis nagu kauget appihüüdu. Ta jooksis õue ning sai aru, et see tuleb teiselt poolt jõge. Ta võttis paadi ning sõudis teisele kaldale. Kaldal istus sõduririietes mees, kes oigas valus ta põlved olid verised ning ta ei saanud kõndida. Kuuvalguses nägi Maret, et ta nägu on täiesti mustaks põlenud. Ta sai aru, et see on tema poeg ning aitas ta paati. Kodus pani ta poja kohe voodisse pikali ja hakkas tema eest hoolitsema
kohta pärima. Soldat ütles, et ta on elus, kuid tal läks halvasti nimelt pomm olevat põletanud ta näo ning nägu on pisut must. Seejärel suundus Maret koju ning vaatas kukrut. Seal oli raha mõned omamaa ja mõned võõrad rahad. Maret mõtles, et pojal pidavat siis eriti palju raha olema, et usaldas selle esimese ettejuhtuva kojusõitja kätte. Teades, et poeg on elus, sai Maret sellest suurt innustust juurde. Nüüd ootas ta juba poega koju. Raha plaanis ta samuti alles hoida poja kojutulekuni. Ühel ööl ärkas Maret üles, sest kuulis nagu kauget appihüüdu. Ta jooksis õue ning sai aru, et see tuleb teiselt poolt jõge. Ta võttis paadi ning sõudis teisele kaldale. Kaldal istus sõduririietes mees, kes oigas valus ta põlved olid verised ning ta ei saanud kõndida. Kuuvalguses nägi Maret, et ta nägu on täiesti mustaks põlenud. Ta sai aru, et see on tema poeg ning aitas ta paati. Kodus pani ta poja kohe voodisse pikali ja hakkas tema eest hoolitsema
rütmi korrastav) otstarve. Põhilised töölaulude rühmad seostuvad eestlaste peamiste tegevusalade põllupidamise ja karjakasvatusega. Lisaks on laululiike muudelt elualadelt (kodutööde laulud, kalurilaulud jm). Lõikuslaule lauldi põllul sirbiga õsudes. Lõikus oli omal ajal üks raskemaid töid. Karjaselaulud saatsid karjatamisega seotud tegevusi, alates karja metsaajamisest hommikul kuni kojutulekuni õhtul. Kalendritähpäevade laulud. Mardi- ja kadripäev. Kõige tuntumad kalendrilauludest olid mardi- ja kadripäeva laulud. Samuti on neid eesti rahvamuusika kogudes ka kõige arvukamalt: see näitab nii kombe kui ka vastavate laulude tähtsust ning püsivust. Sanditamiskomme on püsinud tänini ning mõni mardilaulgi (vähemalt alguvärsid) on veel kasutusel. Jõululaulud Jõulud on eelkõige muistne uue päikeseaasta alguse ja valguse tagasipöördumise püha.
Mõnel pool on pikalt venitatud refrääni üle-es-les-les järgi kutsutud lõikuslaule ka leesitusteks. Linakitkumislaulud olid sarnased lõikuslauludega, neid lauldi põllul käsitsi lina kitkudes. Lõuna-Eestis on välja kujunenud ka uuem siirdevormiline linakitkumislaul, mis meenutab slaavi rahvaviise. Laulule on iseloomulik minoorne laad ja refräänid joeda, aliloo, alamb töö vms. Karjaselaulud saatsid karjatamisega seotud tegevusi, alates karja metsaajamisest hommikul kuni kojutulekuni õhtul. Kesksed on laulud, mida karjus (sageli laps) laulis üksi karjas olles. Laulmine, helletamine (vt p 4.2) ja pillimäng olid ajaviiteks ning aitasid teistega sidet pidada. Inimhäält kuuldes püsis kari rahulikumalt paigal ja hundidki hoidsid eemale. Karja saatjate ja vastuvõtjate laule on jäädvustatud peamiselt Setumaalt. Perenaistel oli kombeks pühapäevahommikuti ja -õhtuti karja tulekut oodates koplis laulda.
annaabi.ee 
