Puhangud kevaditi lastesõimedes ja lasteaedades Patogenees Lööbimise järgselt IgM, IgA ja IgGantikehade produktsioon Ak tiiter kõrgeim 23. nädalal Püsiv immuunsus Viirus persisteerub latentselt seljaaju närviganglionis Kliiniline pilt Inkubatsiooniperiood 923 päeva Kehatemp , peavalu, oksendamine Sügelus Lööve algab juustega kaetud pea ja näonahalt Levib edasi kehale ja jäsemete proksimaalsetele osadele Vabaks jäävad peopesad ja jalatallad Võib kaasneda kojuktiviit Lööve võib paikneda suulael ja põse limaskestal paraneb armistuseta Kratsimise tõttu võib lisanduda bakterinfektsioon ja jäävad armid Lööbimine Puhanguline, 24 päevaste intervallidega Polümorfism Punetavad laigud ja paapulid, mille tipus on 13 mm läbimõõduga õhukeseseinalised, seroosse sisuga villikesed Mõne päeva jooksul muutub villikeste sisu häguseks, kuivab ja moodustab kooriku, Koorikud irduvad 23 nädala pärast Diagnostika
Taudi puhkemisel rakendatakse Newcastle'i haiguse tõrje eeskirja. Karantiin: järelvalvetsoon, nakatunud lindude hävitamine, desinfektsioon. Vaktsineerimine: alates 2008 on vaktsineerimine kohustuslik kõigile linnupidajatele, kes peavad üle 50 linnu. 35. Veiste nakkav rinotrahheiit Kontagioosne veiste herpesviroos. Haigusele on iseloomulik: ülemiste hingamisteede limaskesta katarraalnekrootiline põletik, vulvovaginiit, balanoprosiit, abordid, kojuktiviit, KNS taandumine. Haigusele on vastuvõtlikud kõik veisetõud. Nakkusallikaks on haiged ja haiguse läbipõdenud viirusekandjad loomad. Viirus eritub organismist: nina-ja silmaeritiste, tupe nõre ja uriini ning spermaga. Viiruse ülekandefaktoriteks on söödad, hooldusesemed, linnud ja inimesed. Nakatunud loomad jäävad viiruse kandjateks eluks ajaks. Nad võivad aegajalt eritada viirust.
Tõrje: spetsiifiline ravi puudub. Taudi puhkemisel rakendatakse Newcastle’i haiguse tõrje eeskirja. Karantiin: järelvalvetsoon, nakatunud lindude hävitamine, desinfektsioon. Vaktsineerimine: alates 2008 on vaktsineerimine kohustuslik kõigile linnupidajatele, kes peavad üle 50 linnu. 36. Veiste nakkav rinotrahheiit Kontagioosne veiste herpesviroos. Haigusele on iseloomulik: ülemiste hingamisteede limaskesta katarraalnekrootiline põletik, vulvovaginiit, balanoprosiit, abordid, kojuktiviit, KNS taandumine. Haigusele on vastuvõtlikud kõik veisetõud. Nakkusallikaks on haiged ja haiguse läbipõdenud viirusekandjad loomad. Viirus eritub organismist: nina-ja silmaeritiste, tupe nõre ja uriini ning spermaga. Viiruse ülekandefaktoriteks on söödad, hooldusesemed, linnud ja inimesed. Nakatunud loomad jäävad viiruse kandjateks eluks ajaks. Nad võivad aegajalt eritada viirust.