Tema ema teatab ka sellest, et ta kavatseb peatselt Peterburgi tulla. Raskolnikov läheb tänavale. Ta avastab, et on teel Razumihhini juurde, kuid ta siiski otsustab, et läheb sinna peale kuritegu. Kui ta läheb koju, näeb ta turul Lizavetat ja saab teada, et homme õhtul pole teda kodus ning otsustab sellel ajal liigkasuvõtja tappa. Õhtul valmistub Raskolnikov ette. Ta valmistab paki. Ta teeb särgi silmuse, kuhu saaks riputada kirve nii, et keegi seda ei näeks. Ta näppab kojamehelt kirve ning läheb oma plaani teostama. Kui ta jõuab liigkasuvõtja juurde, siis annab ta talle paki ning samal ajal , kui too pakki avab, hiilib Raskolnikov talle seljatagant ligi ja lööb talle kirvega pähe. Ta otsib vanamuti läbi, võtab temalt rahakoti ja võtmed ning läheb taha tuppa varandust otsima. Raskolnikov leiab mõned ehted ja tuleb tagasi, avastab, et ta on ukse lahti jätnud ja Lizaveta on koju tulnud. Ta tapab ka Lizaveta ja sulgeb ukse ning hakkab ust verest puhtaks tegema
Jaan jäi ilma ka oma emast Annist, kes suri haigusesse. Tal olid heledad juuksed ja sinised silmad. Jaani hüüdnimeks oli teraspoiss sellepärast, et ta oli iseloomult väga tugev poiss ning ta sai kõigega hakkama. Ta ei andnud kunagi alla, vaid püüdis oma eesmärgi korralikult lõpule viia. Raamatu alguses kui jaani ema Anni suri oli Jaan väga nõrk ning ta nuttis ega teadnud, mida oma eluga nüüd peale hakata kui tal pole enam ühtegi vanemat. Oma julguse sai ta kojanaiselt ja kojamehelt, kuid kõige rohkem eeskuju ja julgust sai ta üliõpilaselt, kes meeldis talle väga. Talle meeldis üliõpilane, sest tal oli temaga hea vestelda ja ta ei käitunud temaga nii nagu tegid seda teised täiskasvanud. Üliõpilane andis Jaanile palju nõu, kuidas ta oma eluga hakkama saaks ning Jaan võttis ka teda kuulda. Julge oli ta sellepoolest, et kui ta laste varjupaika viidi, siis ta hakkas ka teistele seal vastu, kes ei käitunud seal hästi. Korra sattus Jaan seal ka kaklusesse
Ta avastab, et on teel Razumihhini juurde, kuid otsustab 1 siis, et läheb sinna peale kuritegu. Kui ta koju läheb näeb ta turul Lizavetat ja saab teada, et teda pole homme õhtul kodus ning otsustab sellel ajal liigkasuvõtja tappa. Õhtul valmistub Raskolnikov ette. Ta valmistab paki, mida pandi pähe pakkuda. Ta teeb särgi sisse silmuse, kuhu saaks riputada kirve nii et keegi ei näeks. Siis näppab ta kojamehelt kirve ja läheb oma plaani teostama. Jõudnud liigkasuvõtja juurde annab ta talle paki ja ajal kui viimane pakki avab hiilib Raskolnikov talle seljatagant ligi ja lööb kirvega pähe. Ta otsib vanamuti läbi, võtab talt rahakoti ja võtmed ning läheb taha tuppa varandust otsima. Ta leiab mõned ehted ja tuleb siis tagasi ning avastab, et on ukse lahti jätnud ning Lizaveta on koju jõudnud! Ta tapab ka Lizaveta ja sulgeb ukse ning hakkab verd maha pesema.
tikust tuld tõmmanud ja näinud, et tuba on tühi. Tuba tundus külm. Külm oli ka must raudahi nurgas. Et tikutuli liiga ruttu kustus, siis taheti lamp põlema panna, aga see oli kuiv, nagu Molotov ette hoiatanud. Õlipudel ukse taga oli tühi ja korgita. Ei aidanud muud, kui pidi raha kokku panema ja õli tooma. Et Molotovi ennast veel ei ilmunud, siis hakati puid otsima, et ahju kütta. Aga ka puid ei olnud. Viimaks saadi sületäis kojamehelt. ,,Nüüd oleme majamehed," ütles Tigapuu ja istus tooliga küdeva ahju ette. Aga teised ei võinud samasugused majamehed olla, sest neil puudusid istmed. Nemad pidid enamasti kõik seisma või põrandal kükitama. Nõnda oodati õpetajat. Aga kui ahi sai küdenud ja tubagi läks juba soojaks, ilma et Molotovist oleks kippu või kõppu kuulda olnud. ütles Indrek: ,,Hall Orikas on tõepoolest ainult hall orikas."