koosseisu. 3-6. aug 1940. vormistas Nõukogude Liidu Ülemnüukogu Balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu. Saanud NSV Liidu osaks, pandi Eestis maksma nüukogude kord. Eestis kehtestati nõukogude seadused ja elukorraldus. Majandus riigistati, eraettevõtlus langes surve alla. Tõusid palgad ja paranes sotsiaalabi, kaupade hinnad kallinesid. Poodidest hakkasid kaduma esmatarbekaubad, tekkis defitsiit. 2. Parlament (kojalisus, komplekteerimine). Riigikogu Parlamendi ( kahe või ühe kojalised) formaalõigusliku strukruuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid. Parlamedis on ka poliitiline struktuur. Poliitilise struktuuri osad on: 1) Saadikurühmad e. fraktsioonid 2) Koalitsioon ja opositsioon Koalitsiooni kuuluvad need erakonnad, kelle baasil on moodustatud valitsus. Opositsioonis e. valtsuskoalitsiooni kritiseerivas seltskonnas on kõik teised fraktsioonid.
46 4. VABARIIGI PRESIDENDI valimised toimuvad iga 5 aasta tagant (esimene kord valiti 4 aastaks). Presidendi valib Riigikogu. Kui president jääb Riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu. (Viimased valimised 23. september 2006; president astus ametisse 9. oktoobril 2006.). Pilet 19. Parlamendi kujunemine (suurus, kestvus, kojalisus). Poliitiliste ideoloogiate 4 peamist funktsiooni: seletab, hindab, orienteerib, programmeerib. Riigikogu kujunemine Parlament tuleneb pr. k. ja tähendab kõnelema ehk lobisema, mis ongi sealsete töö. 1. Volituste kestvus Arutusel, kas 3 või 4 aastaks. Miks kolm aastat? Nii tihti toimuvad valimised suudaksid Riigikogu kiiremini kujundada selliseks, nagu valijad tahavad, kuna ühiskond areneb väga kiiresti.
kolme-aastase tsükli puhul saab paremini murda kompartei osa Miks neli aastat? selle aja jooksul poliitik kujuneb professionaaliks valimised on kallid, mida harvem neid on, seda rohkem hoiab raha kokku kolme-aastane tsükkel on hetkepoliitika kirjutamine põhiseadusesse 25. oktoobril 1991 Põhiseaduse Assamblee (PA) 7. istungjärgul toimus hääletamine: 3 aastat – 20 häält 4 aastat – 18 häält 2. Kojalisus Kõik eelnõud rääkisid ühekojalisest Riigikogust. PAs arutusel ka kahekojalisus. Miks kahekojalisus: enamus maailma riike on kahekojalised (80%) – toetutakse Viljar Peebu artiklile Postimehes. Electoral System väidab aga vähemalt 100 riigis on ühekojaline parlament. Selles raamatus on ära toodud andmed 150 riigi kohta, tollal ÜROs 186 riiki. Paljudel polnud üldse parlamenti, mõnes ta määrati seadusandluse dubleerimine teise koja poolt tõstab seaduste kvaliteeti
annaabi.ee 
