lasteraamatuid kirjutama. Sai kunsti- ja kirjandusloomingu eest mitmeid tunnustusi. Edgar Valter oli maalikunstnik, graafik ja karikaturist. Ta tegi plakateid, filmi- ja lavakujundusi. Ta illustreeris ajakirju ja mitusada raamatut, nii ilu-, aime- kui tarbekirjandust, enamasti aga lasteraamatuid. Ta lõi Sipsiku, Krõlli, naksitrallide, Kunksmoori, Aatomiku ja veel mitme eesti lastekirjanduse tegelaskuju.1987. aastal tuli Edgar Valter Võrumaale Urvaste valda Koigu külla. Algul oli ta Pöörismäe talus suvitaja, varsti aga juba pärisperemees. Talle meelids seal ja linn jäi sealt mitme kilomeetrite kaugusele. Kord ütles ta nii: ,,Tasapisi hakkasid teemad muutuma. Linn taganes ära kuhugi kaugele."Edgar juba Tallinnas mõtles, et ta võiks ka joonistamise asemel kirjutada. Ta hakkas üles märkima laste omapäraseid mõttekäike ja ütlemisi ning tahtis neid edaspidi lasteraamatu tegemisel kasutada. Siiski kulus aastakümneid, kuni Võrumaal
ja Ahja ümbruskonnad. Ajaloolise Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbrusi, mis kuuluvad kaasaegse Valgamaa kooseisu. Ajaloolisse Võrumaasse kuulus 20. sajandi algul 8 kihelkonda. Ükski kaheksast kihelkonnast ei asu täies mahus kaasaegse Võrumaa alal. Kolme kihelkonna -- Urvaste, Rõuge ja Vastseliina -- keskused jäävad kaasaegse Võrumaa aladele. Urvaste kihelkonnal asub küll valdav enamik alasid kaasaegse Võrumaa aladel, kuid ta loodenurk Truuta ja Koigu mõisate ümbruses jääb kaasaegsele Valgamaale. Ka Rõuge kihelkonna valdav enamik alasid asub kaasaegsel Võrumaal, kuid ta kirdenurk Leevi mõisa ümbruskonnas jääb Põlvamaale. Vastseliina kihelkonna enamik alasid asub samuti kaasaegse Võrumaa aladel, kuid Orava mõisa suur piirkond ta põhjaosas jääb Põlvamaale. Kanepi kihelkond jääb täies mahus kaasaegse Põlvamaa aladele. Põlva kihelkonnast jääb Põlvamaa aladele umbes kolmveerand; kihelkonna
Üks pool maetud kivi alla ja teine viidud edasi Otepää poole. Usutooja olnud valge hobuse seljas. Mälestise kirjeldus Liik: Madal lame kivi, kõrgus maapinnast u 50 cm, mõõtmed umbkaudu 150x130 cm. Kivi pealt sammaldunud, looduslikke ega inimtekkelisi lohke kivil leida ei ole. Üldseisukord ja hooldusaste Seisukord hea, kivi ümbrus heakorrastatud. Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise piirist. Mälestise asukoha kirjeldus Koigu - Urvaste tee idaküljel, Kanariku talust 250 m loodes, kolhoosi kuivatist 120 m ja Koigu ristist 750 m lõuna pool põllu servas.[10.] 13 3. Sõmerpalu valla pühadpaigad 3.1 Ohvrikivi Helsekivi Aadress: Võru maakond Sõmerpalu vald Hutita küla, Sõmerpalu metskond.(LISA 5.) Mälestise tunnus 1)Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu 2)Kirjalikult fikseeritud pärimus Mälestise ajalugu Ohvrikivi pärineb arvatavasti II aastatuhandest
meetrini (Mäemets 1977: 144). Visula jõe pikkus on 19,1 km ja valgala pindala on 60,7 km 2. Jõgi on heledaveeline. Visula jõgi algab Uhtjärvest ja suubub vasakult poolt Väikesesse Emajõkke 60 km kaugusel suudmest (Keskkonnaregister. Visela jõgi, 2015). 11 Muud nimed: Visela, Vilema, Sarapuu, Restu, Urvaste, Soe, Mustjõgi. Tähtsamad lisajõed on Lõntsu oja ja Koigu oja. Visula jõgi voolab kogu pikkuses Otepää kõrgustiku edelaserval, Urvaste-Lõõdla ürgorus. Alamjooksul ja keskjooksu ülemises osas on jõgi süvendatud ja sirgendatud (Järvekülg 2001: 269). Võhandu jõe pikkus on 165,2 km ja valgala pindala 1401,7 km 2 (Keskkonnaregister. Võhandu jõgi, 2015). Jõe muud nimed on Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi, Suur-Võhandu ja Voo. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna küla lähedalt ja suubub
annaabi.ee 
