Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändra vallas nende peres oli 8 liiget (vanemad ja 6 last) kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen kõrgeim haridus mis oli võimalik naistel saada Koidula nime andis C. R. Jakobson, sest see tähendab koiduaega laulupeoga põhižanriks isamaaluule, luuletused, proosa kõige väärtuslikum on isamaaluule luulet iseloomustab tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid „Emasüda“- ema on meile alati kõige kallim. „Mu isamaa on minu arm“- isamma jääb meile alati armsaks, „Tee lahti
lõpetamist ja ta propageeris karskust. Jakobson osales sarnaselt Hurdale Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles siis alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet. Esimeses kõnes idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega, kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi ning kujutas oma kaasaega kui algavat koiduaega. Teises kõnes, mille Jakobson pidas, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku. Jakobson on kirjutanud ka põllumajandusküsimustest üle 20 brosüüri, kus pööras suurt tähelepanu piimakarjandusele ning ta oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside presidendiks. Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada ka luba oma ajalehe asutamiseks, mis 1878. aastal hakkas ilmuma
mõlemapoolseks sügavaks austuseks ja kiindumuseks. Nende tihedast kirjavahetustest on tehtud ka palju raamatuid. R. Põldmäe ,,Kirjamehi mitmes mõõdus" lk 42-58 15 Carl Robert Jakobson C. R. Jakobson oli üks väljapaistvamaid rahvusliku liikumise tegelasi. Jakobson oli see mees, kes andis Lydiale kirjanikunimeks Koidula, mis tähendas koiduaega. Koidulal oli suur soov Eesti teatrit arendada ja ise mõnda näidendit kirjutada ja ette kanda. Carl Rober Jakobson andis teatri rajamisel Koidulale palju nõu ja aitas teha teatri asustamiseks palju eeltööd. Kirjavahetustes jagas ka Jakobson sageli Koidulale häid nõuandeid. Antti Almberg-Jalava Peale selle, et Lydia Koidulal oli tihe kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga oli tal ka kirjavahetus Antti Almberg-Jalavaga. Kirjavahetus
mõlemapoolseks sügavaks austuseks ja kiindumuseks. Nende tihedast 11 kirjavahetustest on tehtud ka palju raamatuid. 19 Carl Robert Jakobson C. R. Jakobson oli üks väljapaistvamaid rahvusliku liikumise tegelasi. Jakobson oli see mees, kes andis Lydiale kirjanikunimeks Koidula, mis tähendas koiduaega. Koidulal oli suur soov Eesti teatrit arendada ja ise mõnda näidendit kirjutada ja ette kanda. Carl Rober Jakobson andis teatri rajamisel Koidulale palju nõu ja aitas teha teatri asustamiseks palju eeltööd. Kirjavahetustes jagas ka Jakobson sageli Koidulale häid nõuandeid. Antti Almberg-Jalava Peale selle, et Lydia Koidulal oli tihe kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga oli tal ka kirjavahetus Antti Almberg-Jalavaga. Kirjavahetus
annaabi.ee 
