ja Tsehhoslovakkia tippläbirääkimised, kus Breznev üritab Dubcekile n-ö. aru pähe panna, see ei õnnestu. Ööl vastu 21.augustit tungivad VLO viie liikmesmaa Nõukogude Liidu, Saksa DV, Ungari, Poola ja Bulgaaria väed Tsehhoslovakkiasse. 21. aug teatab Nõukogude Liidu infoagentuur TASS, et väed viidi sisse Tsehhoslovakkia palvel, et osutada ,,internatsionaalset abi" sealsele töölisklassile. Nõukogude Liit saadab 20 diviisi: 165 000 meest ja 4500 tanki. Koidikuks on Tsehhoslovakkia okupeeritud. Järgmistel päevadel tuleb veel 10 diviisi, ülejäänud panevad kokku välja 70-80 diviisi. Tsehhoslovakkia kaitseminister lubab, et tema armee (200 000 meest) konfliktis ei osale. Üks tõsisem relvakokkupõrge toimub siiski Tsehhoslovakkia KP Keskkomitee hoone juures. 21.aug- 20.okt saab Nõukogude poolel surma 11 ja vigastada 87 sõdurit, õnnetustes hukkub 85 sõdurit. Tsehhoslovakkia poolel saab 21.aug 17.dets
Linn kavatseti vallutada salaja."53 Sainte Mére Eglise'i vallutamine ei läinud aga paanipäraselt. Nimelt ei tulnud linna salajasest vallutamisest midagi välja, sest juhuse läbi oli sel ööl linnas põlema läinud suur küün. Seetõttu olid nii linnaelanikud kui saksa sõdurid langevarjurite maabumise ajal ärkvel. Sakslased avasid maanduvate langevarjurite pihta tule. Linnas peeti maha kõva võitlus, kuid koidikuks jäi kõik vaikseks. Sainte Mére Eglise oli esimene linn Prantsusmaal, mis vabastati.54 Normandia õhudessandi tähtsust meredessandi õnnestumises on raske üle hinnata. 6. juuni varahommikul 1944 tehti tänu julgetele langevarjuritele võimalikuks teise rinde avamine Saksamaa vastu. Hoolimata raskustest, mis õhudessanti tabas, suutsid vaprad sõdurid suures osas täita neile seatud eesmärgid ning seega juhatasid sisse täiemahulise meredessandi alguse.
sanktsioneeriti Saksamaa enda poolt. Tõelise habsburgiliku silmakirjalikkusega loodi kõikjal mulje, nagu jääks Austria ikka Saksa riigiks. Ja selline silmakirjalikkus ainult suurendas meie vihkamist dünastia vastu, mis kutsus meis esile otsese rahulolematuse ja põlguse. Ainult et Saksa impeeriumis endas need, kes pidasid end ainsateks "kutsututeks", ei märganud seda kõike. Nagu pimedusega löödult toetasid nad liitu laibaga ja kuulutasid laiba lagunemise tundemärgid "uue elu koidikuks". Selles noore impeeriumi õnnetus liidus eneses Austria riikliku viirastusega peitus juba tulevase maailmasõja ja tule-vase krahhi embrüo. Allpool ma peatun veel sellel probleemil. Siinjuures jätkub vaid sellest, ett alla kriipsutada see fakt, et, rääkides asjast, juba minu kõige varasemas nooruses tulin ma järeldusele, millest mul seejärel ei tulnud mitte kunagi lahti öelda; vastupidi, see veendumus muutus ainult kindlamaks ja