· 1720 Caffe Florian avati Veneetsias. Prantslane Gabriel de Clieu istutas kohvi Martinique saarel. · 1727 varastati kohvipuud prantsuse Guajaanast ja istutati portugali Brasiiliasse. · 1728 Sir Nicholas Lawes esitles kohvi Jamaicale. · 1780 Prantsuse Lääne-India istandused, peamiselt Dominikaani Vabariigis, olid maailma suurimad kohvitootjad. · 1800 avastati Prantsusmaal kohvi filter (ja kurnamine) koos Du Belloy kohvipotiga. · 1825 avastati Saksamaal vaakum kohvipott, hiljem müüdi inglise keelse kaubamärgi all Cona. · 1895 Torino insener Angelo Moriondo leiutas esimese auru-rõhu kohvipoti. · 1900 Brasiilia toodab 90% kogu maailma kohvitoodangust. · 1901 jaapanlane Sartori Kato leiutas lahustuva kohvi Ameerikas. · 1908 Melitta Bentz leiutas paberist kohvi filtri. · 1948 Milaano baarmen Achille Gaggia leiutas modernse espresso masina. · 1962 Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon kirjutas Londonis alla lepingu kohvi tootvate ja
pulmade ja varrude puhul, pühapäeviti enne kirikusse ninekut, talgutel). Aja jooksul muutus tavaliseks pühapäevane kohvijoomine, seejärel hakati kohvi jooma ka argipäeva hommikuti, kuni normaalseks sai vähemalt paar tassi päevas. Millal erinevat etapid aset leidsid, sõltus kohast ja sotsiaalsest keskkonnast. Geograafilises mõttes juurdus kohvi joomine kõige varem põhjarannikul, kus see on otsene soome mõju. Sajandi algul võis Kuusalu peredes kohvipott terve päeva pliidiäärel olla, et igaüks, kel soovi oli, seda rüübata saaks. Paljudes LõunaEesti maaperedes pole kohvi tänase päevani väga levinud. Kohvi joomise harjumuse, aga ka heade kohvikommete juurutamisel, on suur osa naisseltsidel, perenaistekursustel ja ajakirjadel. Ärksamad perenaised, kes olid käinud kodumajanduskoolides, kursustel ja seltside üritustel, püüdsid ajaga kaasas käia ja ka oma kodudes "peenemaid kombeid", mille hulka kuulus kohvijoomine, juurutada
pühade ajal ja pidudel (n. pulmade ja varrude puhul, pühapäeviti enne kirikusse ninekut, talgutel). Aja jooksul muutus tavaliseks pühapäevane kohvijoomine, seejärel hakati kohvi jooma ka argipäeva hommikuti, kuni normaalseks sai vähemalt paar tassi päevas. Millal erinevat etapid aset leidsid, sõltus kohast ja sotsiaalsest keskkonnast. Geograafilises mõttes juurdus kohvi joomine kõige varem põhjarannikul, kus see on otsene soome mõju. Sajandi algul võis Kuusalu peredes kohvipott terve päeva pliidiäärel olla, et igaüks, kel soovi oli, seda rüübata saaks. Paljudes Lõuna-Eesti maaperedes pole kohvi tänase päevani väga levinud. Kohvi joomise harjumuse, aga ka heade kohvikommete juurutamisel, on suur osa naisseltsidel, perenaistekursustel ja ajakirjadel. Ärksamad perenaised, kes olid käinud kodumajanduskoolides, kursustel ja seltside üritustel, püüdsid ajaga kaasas käia ja ka oma kodudes "peenemaid kombeid", mille hulka kuulus kohvijoomine, juurutada
annaabi.ee 
