1. Impressionistlikku maalikunsti iseloomulikud jooned: · Jäädvustas kunstniku hetkemeeleolust sõltuvaid tundeid. · Tööd valmisid üsna kiiresti. Olid lühikesed, komakujulised pintslitõmbed ja hajutatud kontuurid. · Tehti enamasti vabaõhumaale (seeriatena, erinevas valguses). Kujutati maastikke, suurlinnapilte, kohvikustseene ja lillepilte. · Oluline koht oli teadusel, eriti füüsika ja optika vallas, neid huvitas valgus ja värviprobleemid. · Oli fotolik kompositsioon (poolikud kehad jms) 2. Impressionistid pöörasid palju tähelepanu valgusele ja õhule, sest nad tahtsid võimalikult täpselt anda edasi hetkemeeleolu ja kuna maale tehti enamasti õues, oli valgusel ja õhul selle edasi andmisel väga tähtis roll. (?) 3. Impressionismis ei olnud traditsioonilist kompositsiooni
temasse lugupidamisega. 1874.a. eksponeeritakse C.Monet maali "Impressioon. Tõusev päike.", mille järgi saab vool omale nime. Impressionistid asetavad pearõhu vahetu mulje, hetke edasiandmisele. (Kunst tuleb viia loodusesse loodus on tõde.) Tööd valmivad küllalt kiiresti, pintslitõmbed on lühikesed, koma-kujulised, kontuure välistavad. Lõid peamiselt vabaõhumaale (seeriatena, erinevas valguses), kujutasid maastikke, suurlinnaelu, kohvikustseene, lillepilte ..GAG, Marju Liidja, 2005 Impressionistide jaoks oli oluline koht teadusel, eriti füüsika ja optika vallas, neid huvitasid valgusja värviprobleemid (vari pole must, värvusetu pind, vaid värviline). Fotolik kompositsioon, poolikud kehad. Impressioniste mõjutasid W. Turner, Barbizoni koolkonna maalijad, 19. saj. jaapani gravüür.Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike Neoimpressioniste huvitasid värvi- ja valgusmulje jäädvustamise tehnilised aspektid: nad kandsid
sujuvalt liikuv joon, dekoratiivsete elementide/kujundite lisamine, väljavenitatud kaarjas, . Maalikunst: pikaks venitatud figuurid, kujundid veniva, lookleva kontuuriga, kompositsioonis oluline dekoratiivsus. Kunstnikud: Klimt (portree, naise kolm iga, naine lehvikuga,paljaste tissidega eit, puu, kirju eit), Mucha (portreed, rikkalik taust) Impressionism (1872-1886) – Pearõhk hetke edasiandmisele. Koma-kujulised, kontuure välistavad. Loodi vabaõhumaale, maastikke, suurlinnaelu, kohvikustseene jne. Oluline koht teadusel (füüsika), huvitasid valgus- ja värviprobleemid, poolikud kehad. Tunnused: töö kiire valmimine, tohtis kujutamine muutuva valguse kaudu, pintslitõmbed lühikesed, värvilised varjud. Kunstnikud: Monet (tõusev päike/paadid, moonid, tulpide põld, roueni katedraal, vesiroosid), Renoir (aerutajate eine, portreed, istuv supleja), Pissarro (tänav, aed), Degas (tantsijad, hobuste võiduajamine) Postimpressionism (1890-1905) –Kasutab tumedaid toone
annaabi.ee 
