9) makarontooted; Lisaainete kasutamine · 10) töötlemata liha (sealhulgas värske kodulooma- ning ulukiliha ja hakkliha); 11) töötlemata kala, vähilaadsed ja molluskid; 12) munad ja munatooted; 13) suhkrud ja suhkrutooted (loetelu on toodud määruse lisa 2 punktides 11.1 ja 11.2); 14) mesi; 15) sool ja soolaasendajad; 16) värsked ürdid; 17) pärm; 18) imiku- ja väikelapsetoidud; 19) naturaalsed mineraalveed ja allikavesi; 20) kohv ja kohviasendajad, maitsestamata tee. Lisaainete funktsionaalsed grupid · E-kood võeti kasutusele 1970.a. Rootsis ja EL maades: Toiduvärvid E100-199 Sälitusained E200-299 Antioksüdandid E300-399 Emulgaatorid, stabilisaatorid E400-499 Muud lisaained E500 - Lisaainete ohutus · JECFA Joint Experts Committee on Food Additives · ADI Toidu lisaained Toiduvärvid
Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näitelks teravilja, sigurit jms. Kohviasendajad Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, võilille juurtest valmistatud "võilillekohvi" ja muid nn taimekohvisid. Kohvi töötlemine Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjas toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivmenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju veevannis 24-48 tundi, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetluse teel saadud kohv.
Kofeiinisisalduse alusel eristatakse kofeiinirikast (üle 2%), keskmise kofeiinisisaldusega (1,5...2%), kofeiinivaest (alla 0,2%) ja kofeiinita (alla 0,08%) kohvi. Kahel viimasel on kofeiin osaliselt või täielikult eraldatud. Kohvipakid erinevad segu koostise, röstimis- ja jahvatusviisi poolest. Kvaliteedi alusel eristatakse valiksorte extra fancy, extra prime, prime, superior ja standardsorte. Kohvi kvaliteeti määratakse degusteerimisel. Naturaalse kohviga kohviasendajad valmistatakse kohviubadest, teraviljadest (oder, rukis, kaer), siguritest, tammetõrudest, sojast jm. toorainest, mis praetakse ja peenestatakse. Neid tehakse erinevate retseptuuridega ja erineva kohvioa sisaldusega. Sigurid sisaldavad inuliini ja glükosiide. Viimastest on tingitud mõrkjas maitse. Sigur mitmekesistab maitset ja aroomi ning annab tumedama värvuse. Lisatakse kõikidele kohviasendajatele. Kohviasendajad (ilma naturaalse kohvita) või kohvijoogid valmistatakse teraviljadest
annaabi.ee 
