ja soov enda nimi ajalukku talletada. Kangelane polnud eriti põhjalikult komponeeritud; ta jättis liiga vastuolulise inimese mulje ning tihtipeale tundusid ta mõtted täiesti irratsionaalsetena. Leidsin, et talle on raske sarnastuda, sest ta polnud täiesti usutav oma üliemotsionaalsuse ja nahaalsusega. Kohati jättis kunstliku mulje. 5. Teos hoiatab, et ei tohiks lasta oma kirgedel üle pea kasvada, sest neil on komme inimesi pimestada. Frankenstein ei mõistnud oma loomingu kohutavust enne, kui monstrum talle vastu jõllitas. Teadlase uhkus ja auahnus maksis talle karmilt kätte, sest ta polnud nõus oma teo tagajärgede eest vastutust kandma. 6. Raamatu tugevus seisneb paralleelides, mida saab teose ja piiblilugude vahele tõmmata. Frankenstein hülgas oma kätetöö põgenedes ta juurest, mis paneb mõtlema ristiusu põhimõtete peale, mil Jumal heitis Aadama ja Eeva paradiisist välja peale seadusest üle astumise. ,,Deemonit" nagu
kattes end kangelaslikkuse ja ohvrimeelsuse oreooliga. Teatav tänulikkus ja relvavendlus sundisid Lääne demokraatiaid alla suruma õiglustunde ning lähtuma põhimõttest «võitjate üle kohut ei mõisteta!». Selgelt ilmnes see Nürnbergi protsessil, kus juba eos välistati igasugused vihjed natside ja kommunistide koostööle Teise maailmasõja vallapäästmisel. Seevastu asuti eriliselt rõhutama juutide vastu suunatud genotsiidi kohutavust. Aktuaalne ka Eestis Stephane Courtois' väiteid lugedes pole imestada, et need on Läänes sellise tormi tekitanud. Mingil määral on samalaadne suhtumine levinud ju ka Eestis. Kommunismi kui süsteemi hukkamõistmises ollakse küll ühel meelel, aga kui keegi katsub tõstatada küsimust näiteks kommunistliku partei või selle juhtgrupi kuulutamisest kuritegelikuks organisatsiooniks, põrkaks ta otsustavale vastuseisule. Siiski on seda teemat Eestis üritatud tõstatada
Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks võinud ta ka ellu jätta.