LISATEENUSED KAUPLUSES Vaatlusraport Juhendaja: Merle Salu Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Igas ostukohas, igas mini- ja hüpermarketis meile, kui klientidele, pakkutakse erinevaid lisateenuseid. Nad on meie jaoks nii tavalised, et me isegi ei saa aru, et kauplus tegelikult ei ole kohustutatud meile seda pakkuda. Kaupluste lisateenuste põhimõtte on kliendi mugavus ja hoidmine. Kui kliendile meeldib kaupuse poolt pakutavad lisateenused, ta tunneb mugavust ja ei tunne, et midagi on puudu, siis ta kindlasti tuleb kauplusesse tagasi. Teine põhimõtte – teiste kauplustega koostöö, koostööst tuleneb rohkem kliendi igale kauplusele. Näiteks, Ümera keskuse esimesel korrusel on Maxima toidupood ja vastalt on mitu erinevaid kauplusi ja lette
:S Nt LEPING. Kui leping on sõlmitud, siis selles nähakse ettemidagi. Kui see leping on sõlmitud, sisi see on see fakt, mis tekitab tsiviilõigussuhte. Tuleb alati vaadata, kas juriidiline fakt, mis tsiviilõigussuhte loovad ja mis asjad?? Seda suhet mõjutavad. Tsiviilõigussuhte võivad olla kahte moodi iseloomuga: 1. Absoluutse iseloomuga tsiviilõigussuhted sellised, kus õigustatud isikule vastab määramatu arv kohustutatud isikuid. (arv ei ole kindlaks määratud, tüüpiline omandussuhtele). 2. Relatiivse iseloomuga tsiviil mõlema poole kohustused ja õigused on kindlalt ära määratud. POOLED on kindlaks määratud. Mõlemal poolel on nii õigused kui kohustused. Ja tuleb alati vaadata,mis on kelle õigus ja mis kelle kohustus. 5.2 Subjektiivse õiguse mõiste ja liigid Subjektiivne õigus on juriidiliselt tagatud käitumise võimalus. Ja subjektiivne tsiviilõigus
:S Nt LEPING. Kui leping on sõlmitud, siis selles nähakse ettemidagi. Kui see leping on sõlmitud, sisi see on see fakt, mis tekitab tsiviilõigussuhte. Tuleb alati vaadata, kas juriidiline fakt, mis tsiviilõigussuhte loovad ja mis asjad?? Seda suhet mõjutavad. Tsiviilõigussuhte võivad olla kahte moodi iseloomuga: 1. Absoluutse iseloomuga tsiviilõigussuhted – sellised, kus õigustatud isikule vastab määramatu arv kohustutatud isikuid. (arv ei ole kindlaks määratud, tüüpiline omandussuhtele). 2. Relatiivse iseloomuga tsiviil – mõlema poole kohustused ja õigused on kindlalt ära määratud. POOLED on kindlaks määratud. Mõlemal poolel on nii õigused kui kohustused. Ja tuleb alati vaadata,mis on kelle õigus ja mis kelle kohustus. 5.2 Subjektiivse õiguse mõiste ja liigid Subjektiivne õigus on juriidiliselt tagatud käitumise võimalus. Ja subjektiivne
Ka ühisvõlgnikele laienevad kohustusest taganemise, kohustuse täitmisest keeldumise ja hinna alandamise kohta käivad sätted võlaõigusseadusest, mis reguleerivad nimetatud õiguskaitsevahendite kasutamist isikute paljususe korral. 12. Kuidas on võimalik teostada tassarvestust, kui võlasuhtes on mitu võlgnikku või mitu võlausaldajat? Teema 11 Kolmandad isikud võlasuhtes - võlasuhte on VÕS § 2 lg 1 vastavalt õigussuhe kahe isiku- kohustutatud isiku ja õigustatud isiku vahel - võlasuhte relatiivsus – õigused ja kohustused ainult võlasuhte pooltel ehk kehtivad vaid nende isikute vahel - võlasuhte relatiivsus ei jää püsima olukorras, kus võlasuhtes osaleb ka kolmas isik - isikute kaasamine võlasuhtesse võimalik: o võlasuhte poolel o kolmandate isikutena - kolmandad isikud võivad olla o iseseisva nõudega o iseseisva nõudeta Leping kolmanda isiku kasuks
annaabi.ee 
