29. Tehingu mõiste ja liigid. Tehingu tunnused. Tehingu tegemine. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitempoolsed tehingud on lepingud. Tehingud jagunevad · Kohustustehinguteks suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele · Käsutustehinguteks suunatud õiguste ja kohustuste üleandmisele · Varalised tehingud esemeks on varalised õigused (nt müük, laen jne) · Isiklikud tehingud esemeks on isiklikud õigused (abiellumine) 30. Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid Tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Tahe peab olema kujunenud tegelikke asjaolusid
sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguid saab subjektide arvu järgi jagada ühepoolseteks ja mitmepoolseteks. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing
Ühepoolse tehingu tegemiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest, samas võib ühel poolel olla ka mitu isikut, kes teevad koos ühe tahteavalduse. Mitmepoolsete tehingute puhul on tegemist kahe või mitme isiku tahteavaldusega, antud juhul moodustab tehingu mitut tahteavaldust sisaldav toimingute kogum. Mitmepoolsed tehingud on eelkõige lepingud. Mitmepoolseteks tehinguteks on ka juriidilise isiku organite otsused. Tehinguid saab liigitada ka kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. § 68. Tahteavalduse liigid Seadus võib sätestada teatud tahteavalduste liigid. Viide: piiratud teovõime. Seal on käsitletud seda, kui pika aja jooksul endast märku andmine või mitte andmine, on mingi teatud tahteavaldus. Lg 1. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud õiguslik tagajärg. Oluline on, et tema tahe oleks teistele äratuntavalt väljendatud.
sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguid saab subjektide arvu järgi jagada ühepoolseteks ja mitmepoolseteks. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing
annaabi.ee 
