aga tal ei kao miski ära, sest ja juba on osanikega ühingu osanik. Selline asendamine on eesmärgiga saada/anda õiglast hüvitist, keegi ei jääks ilma. Kui me midagi siis kaasuses asendaks, siis ei jää ta millestki ilma, mis siis, et kahest saab üks. Seega ei pea asendama. Madalaim asendamissuhe on § 382 lg 1 p 2 ja § 392 lg 1 p 1¹, viimane kokkulepe p 1¹ kohane on vajalik selleks, et müügilepingu puhul oleks tegemist käsutusega, ühingulepingus on see sama punkt käsitletav kohustustehinguna (see peab ka olema sõlmitud). Antud kokkuleppe sisu on vara v osaluse andmine, lg 2 on toodud tehingu sisu, siis on ka madalaim asendussuhe ära toodud. Asendud säte on seotud ühendatud osanike kaitseks, aga kui neid kaitsta pole vaja siis lg 2 kohapealt sisuliselt võib olla 0, st ei asendu. Päris palju tuleb asendussuhe kokkuleppest, sest ÄS ei sisalda yhtegi sätet et asendamine peab toimuma. Kui ühel isikul on kaks ühingut on see vaid tehniline küsimus. Mis ei või ta oma kapitali
aga tal ei kao miski ära, sest ja juba on osanikega ühingu osanik. Selline asendamine on eesmärgiga saada/anda õiglast hüvitist, keegi ei jääks ilma. Kui me midagi siis kaasuses asendaks, siis ei jää ta millestki ilma, mis siis, et kahest saab üks. Seega ei pea asendama. Madalaim asendamissuhe on § 382 lg 1 p 2 ja § 392 lg 1 p 1¹, viimane kokkulepe p 1¹ kohane on vajalik selleks, et müügilepingu puhul oleks tegemist käsutusega, ühingulepingus on see sama punkt käsitletav kohustustehinguna (see peab ka olema sõlmitud). Antud kokkuleppe sisu on vara v osaluse andmine, lg 2 on toodud tehingu sisu, siis on ka madalaim asendussuhe ära toodud. Asendud säte on seotud ühendatud osanike kaitseks, aga kui neid kaitsta pole vaja siis lg 2 kohapealt sisuliselt võib olla 0, st ei asendu. Päris palju tuleb asendussuhe kokkuleppest, sest ÄS ei sisalda yhtegi sätet et asendamine peab toimuma. Kui ühel isikul on kaks ühingut on see vaid tehniline küsimus. Mis ei või ta oma kapitali
Eelkõige puudutab see täitmisnõude esitamist võlaõigusliku lepingu alusel. Kehtiva kohustustehingu olemasolul on võimalik nõuda kohustatud poolelt täitmist ehk käsutustehingu tegemist, mida saab asendada kohtuotsus. Kohtuotsus tahteavalduse asendajana seondub. a) tahteavaldusega käsutuseks; b) kohustusega anda nõusolek c) kohustusega sõlmida leping. Välistatud ei ole võimalus, mille kohaselt ka eellepingut (VÕS § 33) saab käsitleda kohustustehinguna, mis annab võimaldab asendada käsutustehingu tegemiseks vajaliku tahteavalduse kohtuotsusega. · Tahteavalduse kättesaamise (jõustumise) riisiko. Üldjuhul kannab tahteavalduse teisele poolele edastamisega seotud riske tahteavalduse tegija. Tegijal ka tõendamiskohustus. Erandiks see, kui tähtajaliselt esitatav tahteavaldus hilineb ja hilinemise riski kannab saaja (TsÜS § 69 lg 4), nt on märkinud oma aadressi pakkumusele valesti.
Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Viidatud sätte lg-s 6 märgitakse, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Ringkonnakohtu põhjendustest ei selgu, miks tuleb pooltevahelist tehingut tõlgendada kokkuleppena, mille alusel on hagejal kohustus sõlmida müügileping, ja mitte müügilepinguna (kohustustehinguna). Vaidlusaluse kokkuleppe järgi kohustub hageja müüma telgi kostjale ning kokkuleppest nähtub üheselt ka kostja soov telk osta. Kokkuleppele hinnangu andmisel on oluline hinnata, kas pooled on vaidlusaluses tehingus kokku leppinud olulistes tingimustes, mille puhul saab lugeda müügilepingu sõlmituks. Müügilepingu puhul on sellisteks olulisteks tingimusteks eelkõige kokkulepe müügilepingu esemes ja selle hinnas. Vaidlusalune tehing sisaldab eeltoodud kokkuleppeid
annaabi.ee 
