Nende vabadusi piiritleti ning sellega kaasnes ka paljude talupoegade põgenemine maalt linna. Linnakultuur hakkas tekkima kõrgkeskajal. Kui talupoeg põgenes oma mõisniku juurest ära linna, siis ta pidi linnas elama 1 aasta ja 1 päeva, selleks, et saada linna kodanikuks. Seda privileegi nimetatakse ka teisiti nagu '' Linna õhk teeb vabaks'' See oli linna ülerahvastamise kaitseks. Põhiliseks tegevusalaks linnas olid käsitöö ja kaubandus. Käsitöölised kuulusid kohustuslikesse tsunfidesse, mis kontrollis käsitöö tootmist, kvaliteeti ja müüki. Need käsitöölised, kes valmistasid oma tooteid väljaspool tsunfti, nimetati tsunftijänesteks. Tsunfti põhimäärus (skraa) pani paika tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Meistrite seast valiti välja veel vanem. Ühe linna käsitöö tsunftid moodustasid Väikegildi, kaupmeeste ühendus moodustas aga Suurgildi. Kaupmeeste poolt loodi veel 1160. aastal liit Hansa
2. Väljamaksed pensionifondist Kui väljamaksete suurus kuus ületab kolmekordset rahvapensioni suurust (praegu 3x800=2400 krooni), siis on õigus valida perioodilised väljamaksed pensionifondist ilma kindlustuslepingu sõlmimiseta selle summa ulatuses, mis ületab kolmekordset rahvapensioni. Kui maksete suurus kuus on väiksem kui neljandik rahvapensioni (praegu 200 krooni), on õigus saada perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni neljandiku ulatuses rahvapensionist kuus. Kui kogu kohustuslikesse pensionifondidesse kogunenud summa on väiksem kui kahekordne rahvapension (praegu 1600 krooni), on õigus see summa korraga välja võtta. Täiendav kogumispension ehk III sammas Täiendav kogumispension ehk III sammas põhineb inimese vabatahtlikul otsusel alustada kogumist kas vabatahtlikku pensionifondi või sõlmida vastavat tegevusluba omava elukindlustusseltsiga täiendava kogumispensioni kindlustusleping. III sammas käivitus 1998. aastal.
süsteemiga ühinedes ei ole võimalik sellest enam loobuda. 18 Kuigi seadusandja on öelnud, et kohustuslik kogumispension on oluline instrument tagamaks praeguse maksumaksja vanaduspõlv ning selle stabiilsus on süsteemi toimimiseks vajalik siis vaatamata sellele peatas riik 2009. aastal riigi poolsed sissemaksed pensioni II sambasse. Seadusega peatati riigi poolt alates 1. juunist 2009. a kuni 31. detsembrini 2010. a sissemaksete tegemine kohustuslikesse pensionifondidesse ning aastal 2011 on sissemaksed senisega võrreldes poole väiksemad. II sambaga liitunutele anti siiski võimalus jätkata kohustusliku kogumispensioni makse tasumist, samuti nähti eelnõuga ette võimalus kõrgendatud määradega sissemaksete tegemiseks aastatel 2014-2017. Taolise käitumise puhul võib olla tegemist õigusriigi põhimõtte rikkumisega. Õigusriigi põhimõte sisaldub Põhiseaduse § 10, mille kohaselt ei välista Põhiseaduse II peatükis
annaabi.ee 
