vabadussõjalaste [vapside] kandidaat Andres Larka, korraldas K. Päts koos Joh. Laidoneriga riigipöörde, koondades kogu võimu enda kätte. Siitpeale algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 7 Konstantin Päts - riigivanem ja esimene presient 1938. aasta 1. jaanuaril jõustus Eesti kolmas põhiseadus, mis kehtestas seni riigijuhi kohustes olnud ühitatud peaministri ja riigivanema ametikohale Eesti Vabariigi presidendi. Sellega oli lõpule jõudnud pikaajaline võitlus, mille sihiks oli parlamentaarselt tasakaalustatud riigikord Eestis. Presidendi staatuse kehtestamine oli selle arengu viimaseks lüliks. Senini esindas Eesti riiki riigivanem (ka riigihoidja), olles samaaegselt ka valitsusejuht. Kuna sagedaste valitsuskriiside ja pikale veninud poliitiliste kauplemiste
- NL kuulutab peale Saksamaa purustamist Jaapanile sõja - NL tunnustas Poola eksiilvalitsust - liitlased tunnustasid NL 1940.a. piire, aga keeldusid Baltimaade annekteerimise õiguspärasuse tunnustamises V. Sõja lõpp 1944.a.-1945 1. Sõda jõuab Saksamaa piiridele a) Idas NL pealetung kogu rinde ulatuses - sõda Baltimaades. 9.märtsil oli Tallinna pommitamine, 22.septembril vallutati Tallinn. Enne seda tegi Eesti Rahvuskomitee katse taastada iseseisvust: peaminister presidendi kohustes J.Uluots määras ametisse O.Tiefi valitsuse. - Soome sõlmis vaherahu 19.septembril. - 1. august –2. oktoober Varssavi ülestõus – 250 000 tapetut, 85% linnast hävitatud b) Liitlaste edasitung - 6.juuni – Operatsioon Overlord. 6.juunil (D-day) avati liitlaste dessandiga Normandias II rinne. ülemjuhataja D.Eisenhower. - 20.juulil tegid sakslased Hitlerile atentaadikatse - von Stauffenberg, mis ebaõnnestus. - 25.juulil alustasid liitlased pealtungi ja hõivasid Loode-Prantsusmaa
Kõnede ideeline sisu, kuivõrd neist üldse oli võimalik aru saada, oli tõesti kohutaval "kõrgusel". Mõned härradest sea-duseandjatest ei rääkinud üldse saksa keeles, vaid väljendusid slaavi keeltes, või õigemini dialektides. Seda, mida ma seni olin teadnud vaid ajalehtedest, sain ma nüüd võimaluse kuulata iseoma kõrvadega. Zestikuleeriv, erihäälselt röökiv poolmetsik jõuk. Selle kohal esimehe kohustes olev vanemapoolne heasüdamlik onu-ke töötab palehigis kellukesega ja, pöördudes härrade saadikute poole kord heatahtlikus, kord nõudvas vormis ja palu-des neid säilitada kõrge kogu väärikust. See kõik ajas ainult naerma. Mõne nädala möödudes sattusin ma jälle Riigipäeva istungile. Pilt oli teine, täiesti äratundmatu. Saal oli täiesti tühi. Allpool magati. Väike hulk saadikuist istus oma kohtadel ja haigutas üksteisele näkku. Üks neist "esines" tribüünil
annaabi.ee 
