tema jaoks segadust. Hoiakute kujunemist mõjutavad inimese väärtused. Väärtusteks nimetatakse tõekspidamiste kogumit, mis juhib inimese tegevust ja otsustamist erinevates olukordades. Teiselt poolt, hoiakute üheks kõige olulisemaks rolliks peetakse seda, need võimaldavad väärtusi käitumises väljendada ja mõistetavaks teha. Väärtustele on iseloomulik, et inimene tahab oma väärtusi järgida ja tunneb endas kohustatust oma käitumist nendega kooskõlla viia. Väärtused erinevad üldistest tõekspidamistest, mis väljendavad inimese arusaama sellest, kuidas maailm toimib. Näiteks tõekspidamine võib olla mõte, et kõike saab raha eest osta, kuid selle mõtte sisust arusaamine ei tähenda veel, et inimene võtab endale kohustuse selle idee järgi käituda. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 236 - 237) SUHTLEMINE 7
pool. Hüvitamisele kuuluvad ainult mõistlikud kulud, mis on seotud asja hoidmisega võlausaldaja viivituse tõttu, mitte ei tulene võlgniku asja hoidmise kohustuse täitmisest (st täiendavad ruumide üürikulud, valvekulud). Võlgnik, kes peab andma välja asjast saadud tulu, on kohustatud võlausaldajale välja andma ka tulu, mida ta sai viivituses oldud aja jooksul. Võlausaldaja viivituseks loetakse VÕS § 119 mõttes ainult kohustatust võlgniku sooritusele võlausaldajana kaasa aidata. Seega satub võlausaldaja viivitusse ainult siis, kui ta rikub kohustust, ilma milleta ei saa võlgnik oma kohustust täita. Võlgniku jaoks toob võlausaldaja viivitus kaasa piiratud vastutuse kohustuse rikkumise korral. Vastavalt VÕS § 119 lg-le 2 vastutab võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Hüvitamisele kuuluvad ainult mõistlikud kulud, mis on seotud asja hoidmisega võlausaldaja viivituse tõttu, mitte ei tulene võlgniku asja hoidmise kohustuse täitmisest (st täiendavad ruumide üürikulud, valvekulud). Võlgnik, kes peab andma välja asjast saadud tulu, on kohustatud võlausaldajale välja andma ka tulu, mida ta sai viivituses oldud aja jooksul. Võlausaldaja viivituseks loetakse VÕS § 119 mõttes ainult kohustatust võlgniku sooritusele võlausaldajana kaasa aidata. Seega satub võlausaldaja viivitusse ainult siis, kui ta rikub kohustust, ilma milleta ei saa võlgnik oma kohustust täita. Võlgniku jaoks toob võlausaldaja viivitus kaasa piiratud vastutuse kohustuse rikkumise korral. Vastavalt VÕS § 119 lg-le 2 vastutab võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu
Hüvitamisele kuuluvad ainult mõistlikud kulud, mis on seotud asja hoidmisega võlausaldaja viivituse tõttu, mitte ei tulene võlgniku asja hoidmise kohustuse täitmisest (st täiendavad ruumide üürikulud, valvekulud). Võlgnik, kes peab andma välja asjast saadud tulu, on kohustatud võlausaldajale välja andma ka tulu, mida ta sai viivituses oldud aja jooksul. Võlausaldaja viivituseks loetakse VÕS § 119 mõttes ainult kohustatust võlgniku sooritusele võlausaldajana kaasa aidata. Seega satub võlausaldaja viivitusse ainult siis, kui ta rikub kohustust, ilma milleta ei saa võlgnik oma kohustust täita. Võlgniku jaoks toob võlausaldaja viivitus kaasa piiratud vastutuse kohustuse rikkumise korral. Vastavalt VÕS § 119 lg-le 2 vastutab võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu
annaabi.ee 
