Tekkimine: Kõigi ülalpidamiskohustuste puhul Kui eelmisel järjekohal kohustatu on ära langenud: Ülalpidamiskohustusest vabanenud/vabastatud (PKS § 102) Temalt ei ole võimalik või on ülemäära raske ülalpidamist saada Abikaasa/lahutatud abikaasa/lapse teine vanem/elukaaslane kahjustaks enda tavapärast ülalpidamist Tagajärg: Järgmise järjekoha kohustatu täidab eelmise kohustust Järgmise järjekoha kohustatule läheb ülalpeetava nõudeõigus täidetud ulatuses üle PKS § 78. Ülalpidamisleping (1) Notariaalselt tõestatud kokkuleppega võivad abikaasad lahutusjärgse ülalpidamiskohustuse kindlaks määrata erinevalt käesolevas jaos sätestatust. (2) Kokkulepe, millega välistatakse lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus või piiratakse seda ebamõistlikult, on tühine. (3) Ülalpidamisleping lõpeb õigustatud või kohustatud isiku surmaga. Vt PKS § 109
kasulikum, 3) kirjalik vormistamine välistab vaidlused, 4) praktikas on alati vastavad otsused kirjalikult vormistatud - tuleb järeldada, et teatavatel juhtudel on vaja korraldus vormistada siiski kirjalikult, ehkki seda sõnaselgelt pole väljendatud. Selline olukord tuleb arvesse näiteks siis, kui mingis eeskirjas on ette nähtud, et teatav organ peab ära hoidma vaidlused ja arusaamatused ning sellest kohustusest kohustatule sobival viisil teatama. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas.
kasulikum, 3) kirjalik vormistamine välistab vaidlused, 4) praktikas on alati vastavad otsused kirjalikult vormistatud - tuleb järeldada, et teatavatel juhtudel on vaja korraldus vormistada siiski kirjalikult, ehkki seda sõnaselgelt pole väljendatud. Selline olukord tuleb arvesse näiteks siis, kui mingis eeskirjas on ette nähtud, et teatav organ peab ära hoidma vaidlused ja arusaamatused ning sellest kohustusest kohustatule sobival viisil teatama. Õigusteoreetilises kirjanduses on viidatud (Makkonen, 122) veel sellele, et: 1) õiguse analoogiat ei soovitata rakendada protsessuaalõiguse harude normistike lünkade puhul - see võib viia menetlusnormide stabiilsuse hävimisele, mis omakorda juhib suvaõiguse n.ö tagauksest sisse; 91 2) samuti ei soovitata õiguse analoogiat rakendada ei veksli- ega tsekiõiguse õigusaktides;
annaabi.ee 
